June 30, 2009

Keskpärasus see on suhteline ning nii mõnegi jaoks halvamaiguline. Igatahes need 2 meest ehk maailma pikim ja lühim mees on keskpärasusest kaugel.

Jah, isiklikult vahest siiani häirib et olen pikka kasvu aga see sõltub seltskonnast, nimelt sellest mis on seltskonna keskpärane pikkus. Ei, see ei ole põhjus seltskondi valida aga hea point: sõltub, mis on antud vaatepunktist keskpärasus.

Võta nüüd näpust: olla keskpärane või mitte. Aga mul on uudis: ega paljude asjade suhtes midagi ette võtta ei saa näiteks DNA-ga kaasnev. Seega tuleb osata olla ise sest harju keskmine on tegelikult mitte üldsegi nii värvitu, tegelt selle taga on ligidalt vaadates päris unikaalseid isiksusi. Lihtsalt üks asi, mille taha end peita ning vabandada...

Hea point näiteks: olles liiga pikk, ei kuule seistes nii hästi endast palju lühemate juttu. Ent modelli maailma järgi oleks ma taas liiga lühike. Ning eks Jumalal oli iga meie cm oma master plaani sisse kirjutatud:)

Pilk üle õla

June 28, 2009

Ma ei usu horoskoopidesse aga kuna mu isa tegeles nendega lapsepõlves, siis on midagi kõrvu jäänud. Nimelt tegevat ma asju hooti ning see peab täitsa paika: on laiskuse tujud ja siis igasugused erinevad tegutsemise tujud. Ütleme nii, et mu kirjutamise tuju sai otsa mai kuus.

Olen eemaldunud asjadest, mis mulle kallid või suunurga ülespoole tõstavad. Kummalisel moel on tekkinud valikud mitte 2 vaid isegi 3 asja vahel ning see ei ole üldse meeltmööda. Näiteks kas minna kodugrupi hooajalõpetamisele, sünnipäevale või kolmandasse varianti, kas minna tüdrukute õhtule või keska kokkutulekule jne.

Siiski selle kõige kiiruse kõrval tundub mu elu tühi ning see ehk kriiskab hetkel seetõttu, et üks faas mu elus on ametlikult läbi - Polütehnikumi KPE-07 faas ühtse tervikuna. Ok jah pean kevadeks kirjutama lõputöö ning osad ehk lõpetavad minuga ehk koos aga enam ei ole seda kord kuus nädalast vahelduspakkuvad nädalat täis teadmisi ning nalja. Ootab E-R 8.30-17 mandumine aga olen kindel, et soov seda vältida leiab mingi uue viisi seda taandada. Siiski lahe idee on, et kui tõesti fotograafia tuleks 2010 kaugõppesse, siis osad meist tuleks hea meelega ka sinna koos - mhm kui vaid kaugõppesse:)

Seega on olnud kiire elu aga selles mõttes ka üksik ning selle kõige juures on hea meelde tuletada: Jesus is my friend. Samas kui vaatan kasvõi oma raamatupidamist, siis elu on olnud täitsa huvitav:

-Kõikide pereliikmete sünnipäevad(ema, isa, vend, venna tüdruk)
-Kadrioru piknik hiilimisega alias viilimisega
-uus telefon ning Nokia hülgamine 1.kordselt
-Margiti pulm ja põnev tüdrukute õhtu +seiklusline kella 1.30 öine saabumine Tartusse
-Anne lahkumine Usa-sse
-Suur ostuhullus laeval
-TPT lõpetamine alias grand multikingi planeerimine ja kursa T-särgi korraldus, aktus ning möll ungari restoranis
-S-J S keskaja stiilis sünnipäev ning tutvus Estonia teatri kostüümilaenutusega. Olin MacBethist üks keebiga tegelane
-paljude keskkoolide lõpetamised
-Jaanipäeva chill Käsmus
-2 tiiru Tallinn-Stockholm-Tallinn kauni Ahvemaa vastuvõtmisega öösel kell 1
-Slaidide puhkusele minek, kahjuks vaid 4 korral ent seegi on midagi...
-Sõprad kaugel ei mitte down under'st vaid ikka Usast, keda küll pole sattunud nägema peale lennujaama eriti - uksekell ei tööta ning telefoni pole... Klooga laagrisse ka vist eriti ei satu, kahju. Nii lähedal aga siiski kaugel.
-olen fotokat piinanud mõneti ning meeldib täitsa ehk saangi 2010-ks mingi esinduskausta valmis, kes teab...

Igatahes nüüd kui see oleks film, siis oleks praegu mingi hea poindi koht ning võiks öelda, et mu elu on päris õnnistatud. Rõhk sõnal võiks öelda, seega midagi on paigast ära minus veel ...

P.S Mihkel Jaakson alias Michael Jacksoni surm oli tõesti taas meeldetuletus sellest, et tõeline väärtus tuleb välja postuumselt. Ei fännanud nii väga v.a teatud lemmikud + väljakutse tõttu õppisin kunagi Moonwalki ära, ent nagu varemgi öeldud: ere tuli kustub kiiremini ning ehk selle läbi unustatakse halb ning Jacko hea pool võimendub...

Thank you and good night!

May 08, 2009

Eile näidati koolitusel allolevat pilti ning see on nii tõsi. Lihtsalt räägitakse üksteisest mööda...
Selle pean küll kusagile panema meeldetuletuseks:)

Kuna pilt on liiga väike siin blogi aknas, siis saate seda vaadata siit:
http://i183.photobucket.com/albums/x60/victor_chin/3260585819-project_management.jpg?t=1241856897

Mul on seinale riputatud tööl ka selline I CAN DO IT pilt, sest pea iga päev olen oma tegemistega ma trepi alguses ning kui veab jõuan ehk trepi ülemisele astmele. Aga nagu eile räägiti, tuleb asi võtta väikesteks lihtsamateks osadeks ning mitte mõelda APPI, kui suur asi see on. See I can do it trepi illustratsioon on parim meeldetuletus:)


Võiks arvata et mul on motivatsiooni probleemid, kuna kasutan nii palju motiveerivaid vahendeid aga tegelikult mulle lihtsalt meeldivad illustreerivad vahendid. Need kaks on aga nagu rusikas silma auku üks väljend ütleb. Ehk aitab see teisi ka;)

Nautigem päikest!

May 07, 2009

Tormasin täna töölt ära- Muphy seadus täiesti töötas. Kui juhtub, siis kõik korraga. Just täna, mil oli vaja minna koolitusele, oli väga kiire. Liige efektiivne päev isegi...

Eile avastasin, et mu väheste orkuti testimonide hulgas Liis oli esimene, kes sinna kirjutas. Kuidagi on see alles jäänud peale orkuti konto eemaldamisega aga olen selle alles jäämise üle vägagi rõõmus. 

Teiseks leidsin täna teiste viidete seast Jürgeni blogi. Kummaline, kuidas inimesed tunduvad blogides näitama oma üht poolt ning kohtudes näost näkku oma teist mina. Aga tegelt teen ise ka nii aga mitte tahtlikult aga lihtsalt nii kukub välja. Jätkan selle lugemist, kui koju jõuan koolituselt...

Paika pidev väide tõenäosus teooriast:

Kui panna miljon ahvi Hamletit kirjutama, siis 10 aasta pärast 1 ahv on kindlasti sellega hakkama saanud.

May 06, 2009

Teisipäeva ja neljapäeva õhtul, mil kevadest alates on töö kaudu tasuta ujula sissepääs Pirita ujulasse, on aga kinni kuni suveni. Seega leidsin kavala plaani - olen mõni õhtu kauem ning kord nädalas lähen varem ujuma enne Kalju üritusi:)

Eile sai plaani testitud ( 1 käik ca 2,5 tundi) ning 15min hilinemisega jõudsin isegi Taize õhtule Rootsi-Mihkli kirikusse.

Taize õhtu oli küll kõige kiiremini veedetud 2 tundi. Hea uudis on see, et just ilmunus eestikeelsete Taize laulude laulik. Minu üllatuseks oli see, et peaesinaja oli otse Taize kogukonnast aga seetõttu veelgi lahedam, et õnnistussõnad öeldi 4-5 keeles k.a vene ja eesti keeles. Mhm kummaline oli, et peale ujulat ja aurusauna esimesel pooltunnil mu näo lihased ei liikunud ning väga imelik oli nõnda laulda nägu pea tuimetu. Lisaks tekkis nn kõrgete nootide peavalu, ilmselt lahtilaulmata hääle tõttu jms tuimetuse tõttu aga muidu parim jätk "vaimu toiduks" :) Päris hea õhtu - mitmekesine toit nii kehale kui vaimule:)

Kas olete mõelnud, miks Taize laulud on nii kõrges helistikus enamuses? Eile igatahes toetas seda fakti...

Parimad lood eilsete seast sõnade poolest:
Minu Jumal on minu lootus, minu valgus ja jõud...
Issand minust kõike Sa tead. Sina tead, oled armas...
Jumal on armastus. Eldada julge sa armastuses. Jumal on armastus. Ära pelga sa...
Ma usaldan Sind. Jumal hoia mind sel teel, mis viib uude ellu. Su juures leian tõelise rõõmu...

May 04, 2009

Piiks-piiks ja raha tuleb...

Täna oli täiesti selline päev - Inx (mu toanaaber eelmise kolmapäeva lõunast) ootas täna lõputuid kordi et kostuks see sms-i PIIKS. Ja see kostiski... Nii hea, et ilma lisaintressideta, täiesti ära teenitud. Muidugi sellega sain ma ka teada, et ka mul ok aga tunnistage ausalt, eks ma ootasin ka seekord pea samapalju kui Inx.

Toanaabrist - olen nimelt olnud Marati vanas majas detsembrist 2007 ehk pea 1,5aastat ning siiani akendeta eraldi kabinetis. Nüüd siis kui rootsi osakond otsustati alla kolida (ventilatsiooni ei saadud majahaldurilt suveks) ning soome osakond koomale tõmmata tuli see otsus: sa kolid. Teisipäeval teatati mu väljaviskamisest, et mu kabinet on peagi ülevõetud. Tegelikult olingi oodanud seda hetke, sest talviti mil valgust vähe, mõjus see ruum ütleme otse: veidi masendavalt. Seega nüüd ehk olen veidi positiivsem õhtuti :)

Muide akna ruumiga omad vead - bussijaama ristmiku trammi jms liikluse mürin kostab kõik sisse nii et kõrvakuulmise võtab päeval täitsa ära + päike kütab päeval aga siiski dilemma hea: valgus versus erakabinett. Kabineti jagamisega usun mul on veel mõndagi õppida ning taasõppida. Nüüd olen ma teistel töökaaslastel kohe käe juures - huvitav kas helistada või minna kõrval kabinetti ehk oldakse kohal?

Aga diivani tõin kaasa uude ruumi - iga päev meie diivaninurk saab hubasuse komplimente. Endal pole küll seal aega istuda aga teenime sellega teisi, meie külalisi.

Muide Inxil on ka valge MacBook ning see on täitsa kokkusattumus. Samas me oleme mõlemad suutelised juhtmetest lahtikistud arvuti kokku panema, seega tiimitöö on hea. Tema lauarvuti tagapaneel on minule nähtav ning vastupidi, seega teenindame üksteise arvutite tagapaneele viisakalt öeldes. Jah, tiimitööks eeldusi on ehkki tööülesanded on erinevad enamuses.

Aga peamine point on et on lahe - ma näen loomulikku valgust nüüd ja üldse mis ilm väljas on:)

May 03, 2009

Positiivne avastus - Kalju teenistused toimuvad suviti algusega kell 11 - seda pole kunagi varem juhtunud ju - lahe!




Täna käisin peale Kaljut Anne Paursoni lahkumispeol. Ta küll lahkub alles mai lõpus aga täna oli beeta kodugrupi poolt lahkumispidu, kuhu oli kutsutud teised Anne elus tähtsad Kaljukad. Hea nali oli see, et ta sõitis sinna oma 1.autoga (vana vene auto, mis endiselt liikus), millel oli pooleldi eesti ja pooleldi ameerika lipp.



Seda on kurb öelda, aga aga olles endast vanematega koos - 5-10-15-20a, siis see kõik paneb unustama selle mida peaks tegema ning hakkan hoopis võrdlema, kui palju teised on saavutanud või mis elu järgus ollakse. Vahepeal mõtlesin, et sellise seltskonnaga suhtlemine mõjub mulle lausa halvasti aga tegelikult on asi lihtsalt minus. See on asi, millest pean lahti ütlema- võrdluse.



Kuidas võrrelda ujujat poksijaga - treenitakse ju erinevaid tehnikaid ning lihasgruppe. Sama asi on meie eludega - iga üks paneb rõhku eri asjadele ning saavutatakse erinevas tempos tulemusi ka.


Võrdlusest veidi fakte: auto olemasolu on täitsa loogiline, enamustel on autod ning igasugused üritusi saab teha üle Eesti. Vastuväiteks omalt poolt see, et olen siiani oma elu saanud elada suhteliselt hästi Tallinna piires+ühistranspordiga v.a mõned ekstreemsed telgikandmise olukorrad. Aga täna ütles üks: kui on vaja, siis peab hakkama saama (liisinguga). Nüüd ma mõtlesin koduteel - kas mul oleks nii väga autot vaja? No esiteks tuleks jätkata ehk minu puhul tähendab alustada 0-st auto juhilubadega aga ega väljavaated sellega head ei ole kuna olen endiselt näinud oma elu ühistranspordi aknast ilma märke jälgimata+olen endiselt unimüts hommikuti ning selle all mõtlen tõelist unimütsi. See pidi aga olema mööduv nähtus - kas tõesti? Endiselt väga hea vabandus mulle endale, miks mul tollal pooleli jäi oli pettumus - eksamil nõutakse üht aga tegelikult keegi ei pea kinni tavareeglitestki näiteks tänagi - Järvele sõites Jürmadega sõideti +10km lubatust ning meie auto oli kõige aeglasemate seas. Nüüd küll tean, et elus on paljud asjad nii, et teooria ja tegelikkus saavad harva kokku aga siiski eksamid on tehtud nii kirveks. Pettunud olen siiski ...



Aga jah - miks mul oleks autot vaja?


- maakohta kusagil pole, kus käia suviti, Tallinna korteri ja töö vahet nagu saab teisiti ka soodsamalt
- parkimine kallis+keeruline
-ei tunne üldse Eestimaa ega Tallinna teid autojuhi pilgu läbi, väga suur ohutegur liikluses vähemalt
alguses
-padjanägu, padjanägu, padjanägu+üldse mitte eriti hea reageerija uute asjadega
-kallim kui ühistransport kas oleks üldse sellist raha hetkel läpaka järelmaksu jms kõrval



+igasugustele üritustele väljaspool Tallinna 1 kord kevadel ja talvel+suviti rohkem hea minna nii kuidas ise soovid+ehk suvel Pärnusse lihtsalt päevaks vms
+hilisõhtuti ja varahommikuti hea kiire kohale jõudmine, ajasääst milline

+nii mõnedki Tallinna raskesti ligipääsetavad kohad saaks kergesti ligipääsetavaks
+üliinimlikud raskused piirduksid pakihoidu kandmiseg (see punkt on küll väärt 2x + punkti)
+teha bensiini ja aja olemasolul heategusid teistele






See kõik on hetkel täitsa unistuse tasemel - ei ole kedagi, kellega igapäevaselt sõidaks kes tooks asja igapäevaseks ning realseks. Vend 1-autojuhilubadega peres ning kolis kohe peale seda välja... See tähendab, et ma ikka vist ikka tahan autot nendele miinustele vaatamata. Jumal on kinkinud meile ju õppimise- ja kohanemisvõime...








Jah mu esimene auto võiks olla maastur (linnakas, mitte maaeluks) ning et oleks kergemini hooldatav kindlasti hõbedast värvi (muidu oleks ikka teised värvi eelistused). Midagi nagu näiteks selline pildil.


Ah et see unistus muutuks veidi reaalsemaks...




Teiseks hakkas mu vastu rääkima osade väide: Ma olen liiga vana juba... Olen alati möelnud, et vanus ei loe ning see ei loe ka aga avastasin et minu puhul on pigem üks põhjusi, miks ma endiselt hoian kinni noortegrupi tegevustest on see et üritan teha tasa kaotatud aega. 19-21 aasta veetsin nimelt Kuressaares ning mu kirik piirdus Kalju külastusega haruharva (kohalik Saalemi noortegrupp oli ka 0-lähedane seega 0) ning peale seda ligi 3-aastat vahetustega tööl, et ei saanud kusagil käia. Seega, peale seda uut vabanemist teadsin millest ma ilma olin jäänud, seega see oli kui 2-võimalus. Aga teate teiseks põhjuseks on lihtne - noorte tegevused on lihtsalt lahedad ning väga stressi maandavad ja peale noortegrupi tegevust ametliku tegevus puudub v.a beeta grupp ca 1.kord nädalas aga elus on muudki kui vaid kodugrupi tegevused.



Jah - mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin. Aeg tegudeks - tuleks leida see lihas, mida olen liiga palju treeninud ning sellele pühendunud aeg teistele lihasgruppide treeninguks ehk hakata arendama vähearenenud elu valdkondi.



Täiskasvanu on hea olla ilma eneseanalüüsita aga kui seda tegema hakata jõuan mina vähemalt oma enesekriitilise pilguga alati ummikusse ning unustan end vaadata Jumala pilgu läbi. Tähtis ei ole auto, tähtis ei ole võidujooks teistega vaid see, mida me ühiskonnas etendame ning kuidas Jumal meie elus välja paistab. Aga see ebainimlikult raske järgida nii lihtsat põhimõtet...

April 28, 2009




HDR - eelmise koolinädala avastus. Palju on uurida veel sellel teemal aga igatahes pildid on vapustavad. Kellele meeldivad head uudistamist siit http://en.wikipedia.org/wiki/High_dynamic_range_imaging.
Olen pea 3 nädalat üksi olnud ning 2-päeva enne selle staatuse kaotamist alles jõudsin oma kevadpuhastuse lõpuni. Aga teate, point on tähtis - ma sain sellega hakkama ning tulemus oli lahe. Muidugi rolli mängib ka see, et alustasin vannitoa remondiga. Aga hammustasin liiga suure ampsu - üritasin nädala saada korda isa abiga ning veel koolinädala kõrvalt. Ütleme nii, et kui poleks tulnud plaadilõikuri mittetöötamist ning vuugivahede tagasilööke( et järgmisel päeval see tuleb maha üksnes kraapides), oleks isegi toestatav aga nüüd jätkub mul kaapimist kuni aasta lõpuni vist:)
Ah jaa olen 25h nüüdseks üleval olnud, enne seda magasin kokku 1.5 öö peale 5 tundi. Eelmine nädal läks nagu ennustasin-Trepikoda tuli ära jätta ning esmaspäevani kodugrupp tuli vahele jätta tänaste külaliste nimel. Lihtsalt miski kriibib sees et pole ikka veel piisavalt korras ja puhas, osad teist teavad küll seda tunnet:) Aga sain ehitustolmust lahti hetkel ning rahul tänaseks.
Üle pika aja olen oma konto nii 0 ajanud remondiga, et piiblipäevadele minek on ?-märgi all aga eks tuleks kasuks oma asju ka teha. Samas peab pühapäeval kell 16 tagasi olema Anne (Paurson-kolib USA-sse elama) lahkumispeoks . Aga oi PP teemad on täitsa huvitavad ;) Ah eks näis mis saab.....
Uni võttab ikka täiesti võimust enam ei saa aru mida kirjutan;) ehk peab lõpetama...

Nagu me saaks midagi peita Tema eest...

April 16, 2009

Tuli jutuks et vahel me üritame peita end Jumala eest ning unustame ära, et Ta teab kõike. See tõi mu silme ette moosi loo lapsepõlvest. Ema küsib kus moos on. Laps vastab, Miisu sõi ära, endal suu moosine.

Jumal teab alati, kui me suunurgad on moosised isegi kui oleme jäljed peitnud. Aga teate, selles loos ema naeratas ning andestas ning seda teeb ka Jumal.

Ma loodan, et Jumal nearatab mu pärast ikka vahete vahel:)

April 15, 2009

Kuhu kaob mu aeg?

Töönarkomaani päev
Hommikul 6.00- 07.45 hommiku rutiinid (hetkel algavad kassi kallistamisega)
7.45-8.32 teekond tööle
8.32-21.30 tööl nii kaua kui kontor lahti on
21.30-22.00 kiire poes käik enne sulgemist
22.30/23.00-01.00 kodus ning kassi rahustamine, niisama aega võtvad asjad (mailindus, lubadused, hommikuks töö ette tegemine)
4.30 Kass üritab mind üles saada aga vaid suudan möelda mis kell seekord on ning tahaks appi karjuda JÄLLE, APPI!!! (tavaliselt aga enam mitte kui akna lahti jätan talle ööseks, yeah -töötab).

Seltskondlik päev
Hommikul 6.00- 07.45 hommiku rutiinid (hetkel algavad kassi kallistamisega)
7.45-8.32 teekond tööle
8.32-17/18/19 tööl viimase hetkeni, huvitav et pea alati hindan oma aega üle.

18.45-22/23.00 kodugrupp või laulukoor või muu üritus. Poes käimisest võib unistada.
23.00/2400-01.30/2.00 kodus ning kassi rahustamine, niisama aega võtvad asjad (mailindus, lubadused, hommikuks töö ette tegemine)
4.30 Kass üritab mind üles saada aga vaid suudan möelda mis kell seekord on ning tahaks appi karjuda JÄLLE, APPI!!! (tavaliselt aga enam mitte kui akna lahti jätan talle ööseks, yeah -töötab).


Well, kuhu kaob mu vabade õhtute aega?

Suhteliselt seltskondlik nädal:
P väsitav shoppamine ja 8h kestev kevadpuhastus -02.00, mis lõppes ikka segadusega, ikka tööle 6.00.
E ülikooli kodugrupp teemal romantika mis kaldus aga palju aktuaalsematele teemadele. Kiire Avoni tellimine - yes 10 min enne tähtaega. 1.00 alles voodiga sõber.
T beeta kodugrupp teemal võitlemine, Anne juures viimane kord enne USA-sse kolimist. Kiirostud 7 minutiga 300 krooni eest.
K vannitoa remondi ettevalmistus - proovisime san tehnikuga kas kõik on olemas ning alustatud keraamiliste plaatide eemaldamisega. Ai aga mida seinale panna nüüd ning kuidas? Kindlasti ise teha kuna raha töömeestele pole. Soov on suur aga agasid leian peagi palju. Aga enne ei saa kraanikaussi paigaldada kui sein korras ja hallitusest vaba+mingi ventilatsiooni süsteemi lahendus leitud.
N peale tööd Avonisse paki järele, sealt otse lauluproovi.
R peale tööd otse magamiskotiga Liivalaia, tee peal ehk pood ka pakub midagi head kotti
L keraamilisi plaate otsima ilmselt ja Trepikoja uue plaadi esitluse pean ilmselt ohverdama Kalju slideshow tegemise jaoks. Peaks kevadpuhastust jätkama...
P 7.30 ülesse et Kaljus läpaka taga olla. Üritan venda kaasata endise kodu vannitoa projekti. Ei tea, kuidas õnnestub, ta alati kõva pähkel. Taas tuleks ringi vaadata või vähemalt vannitoas lammutada midagi. Noortekas kulmineerib pühapäeva.

E 18 paiku peale kooli tuleb tõtt vaadata lubaduste ja eelviimase sessiga, mis ei saa olema meeldiv.
T beeta kodugrupp -23.00 peale kooli
K ilmselt liiga väsinud, et kusagile jõuda
N peale kooli ehk jõuab ka laulukoori, ehk isa laseb sisse pooltunnikest aega parajaks veetma
R kas tõesti nädala lõpp? Ah ei, kus sellega ikka kool ja lubadused...
L viimane täispikk koolipäev eelviimasest sessist - ei tea kas klaas on pooltäis või pooltühi. Slideshow ettevalmistus. Nõmmel hea konverents-tahaks minna vähemalt ülistusõhtule aga kahtlane arvestades resursse...
P Vist peaks Kaljust pausi tegema ning töönädalaks ette valmistama magades rohkem kui 5-6 tundi.

Vist võtan liiga palju ette kokkuvõttes aga kooli- ja töövälised üritused on just need, mis hoiavad mu positiivse ning vähendavad stressi, seega I keep going until I can...

See oli pühendatud teistele kiiretele:)

April 14, 2009

Ef 6: 16-18

Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled! Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna! Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest.


Olen seda kirjakohta varemgi lugenud aga täna jäi sellest kõrvu see, et usukilp ei pea kaitsema üksnes vaid meid ennast vaid ka teisi. Ideaalis nagu sellel pildil. Ons ju meil ühine eesmärk taasühendada võimalikult paljud oma taevase Isaga ning hoida senised sidemed tugevad, siinkohal aga tuleks oma jõud ehk usukilbid ühendada ning teha meeskonna tööd. Lahe näha, et Lootuse festival on midagi sellist.


Mis osa kilbist sina oled, kas see kes rikub kaitse ning üritab oma rada ajada või tead/üritad leida oma kohta meeskonna töös?



Peale õnnetust tundsin küll solo kilbina, kuna elu lihtsalt on teises rütmis aga Jumal andis mulle palju-palju tegemisi sellesse perioodi, mille läbi taastuda ning kus puudus valik: mitte enam teha. Aga olen tänulik selle üle, et kuulsin sellest olles koos teistega Lasnamäel mitte üksi olles oma arvutinurgas. Aga oleks andnud mida iganes et olla kaaskilp teistele aga võib olla ma poleks osanud asja paremaks muuta, kuna pole kunagi midagi sellist kogenud varem. But in God I trust.
Aga teate-armastus oli ja on selle kõige keskel kas see väljendus pilkudes, kallistustes, sõnades või milleski muus praktilises.


Mõtlesin seoses Lootuse festivaliga kuidas mõjuvad mittekristlasele: tolerantne armastus, taevas, vabadus, eestpalve - suhteliselt hästi üldiselt. Igatahes inimestele meeldib kui nende eest palvetatakse ehk hoolitakse. Võib olla see ongi mind kohati evangeeliumi esmasel jagamisel häirinud - jagatakse fakte, mis kohutavad inimesed eemale (põrgu, patt, surm) või olen ma ära rikutud sellise USA stiilis uudise jagamisega ehk uudis kui hamburger (liha kui deep point, enne ja peale kergemini võetavad faktid).

P.S Ma vist leidsin ühe nipi kuidas magada äratuskellani - kassile tuleb aken lahti jätta. Külm on küll magada aga igatahes parem kui kell 3-5 varahommikul äratatud saada.




Väljavõtted

March 25, 2009

Olen mõeldnud kuidas ma asju mäletan-mis tüüpi ma selles olen aga pole lõplikult selles selgusse jõudnud. Kohati mäletan ma nii detailselt teatud asju, samas ei pruugi mäletada mida öeldi või tehti tund aega tagasi.

Erki rääkis Kaljus teemal prohveteeringud ning selgus, et meie hulgas tollal vähemalt ei olnud kohal kedagi kes oleks sellise anni omaks tunnistanud. Mhm - pole selle peale eriti mõelnud. Aga see pidi olema vajalik aga samas on selles ka suur eksimisoht ...

Aga automaatselt peale seda mu mälu on valikuliselt teinud väljavõtteid teiste inimeste öeldust. Jah kindlasti liialdus aga kummaliselt asjad suunduvad vahel õigesse kohta.. Kõneleb Jumal meiega ju universaalselt, läbi teiste:)


1.
"Palume E-le kannatust".

Mhm - vale nimi sai öeldud ma kohe märkasin aga ei seganud vahele kuna palve ajal ei ole nii viisakas. Selleks see jäi. Jah nimesid aetakse segi ka aga nüüd aga teades rohkem ütleks, et see oli enamat kui nimede segiajamine...

2.
Töökaaslane eelmisel nädalal tuli pakkuma sokolaadi öeldes: "Kalju lillekesele". Mu reakstioon oli MIDA? Ta hakkas selgitama miks ta nii ütles ning seda põhjusel et ma istun üksinda kabinetis pimedas terved päevad nagu kalju seinte vahel. Selgitasin mida KALJU tähendab mu jaoks ning tuli välja, et ta on Kaljus käinud kui ma alles olin teismeeline vms ning tunnistas aimas mu tausta isegi ehkki käinud üle suurte saalides hõiskamas: Lähen piiblipäevadele jne. Tegelikult ta oli sama pastori, kelle juures laagris käisime, suhteliselt lähedane sugulane. Aga see reaktsioon, mille see Kalju lilleke tõi välja, kui selgelt see meelde jäi, see oli midagi ...

3.
Täna koolis õppisime uut programmi, kuidas joonistada tehniliselt tavalisi kujundeid nii, et keskel auk ja vildakas jne. Järsku õpetaja ütles mu kohta kui ma eriti aru ei saanud mida kuidas teha: "aga te olete ju kunstnik". Koheselt seiskus mu mõte selle peale. Antud õpetajaga pole me midagi sellist teinud, mis vihjaks mingisugusele kunstilisele tegevusele. Ma ju peale keskkooli tõesti üritasin kunstilisse disaini sisse saada ning olen terve põhikooli kunstiringis käinud, 3. koha mingil võistluse saanud maalimises isegi aga see ka kõik. Peale mitte sisse saamist loobusin sellest ning see on suundund elektroonilise väljendusega nagu slaidid, fotod ja flayerid ning liiga detailsed logod. Kummaline - kas peaks rohkem sellega tegelema hakkama otsima oma tugevust uues suunas või ongi see, mida ma täiendan koolis elektrooniline kunst kuhupoole suunata end?

-------------------------------------------------------------------------------
Mitte otseselt küll kolme esimesega haakuv aga ikkagi väljavõte...

Üleeile läksime kooli sööklasse ning kari poisse vaatas teiselt poolt ´koridori ust vastu ning kummalisel kombel andsid nad teed. Ma ei näe nagu õpetaja välja ning tavaliselt ei anta teed siin, kuna poisid on siin koolis enamuses ahk 99%. See tegu oli hea üllatus minu arust ...

Täna ütles üks õpetja selle peale kui pakkusin klassikaaslastele Katies komme: "Tüdrukule ostetakse magusat, mitte ei võeta tüdrukult."

Mhmh - kas ma tõesti peaks hakkama uskuma kommetesse ja sellistesse asjadesse, et mehed austavad naisi oma käitumisega?

Eelmine aasta Türgi rahvusõhtul sõbranna ütles, et ära ise kalla juua, oota kuni sulle kallatakse. Ma vaatasin talle otsa ning tahtsin vastu vaielda, et kui nii siis ma jääkski ootama ja mu elu jääks seisma. Antud laua osas selgus hiljem, et ikka ise tuli juua valada aga ootasin ikka, et sõbranna pointi tõestada.

Jah ma arvan, et isaga suhtlema hakkates peale lahutust keska ajal ma võib olla solvasin teda, kui ei võtnud ta kätt vastu trammist maha astudes. Esmareaktsioon oli - mida sa teed?

Kui mitu korda on keegi aidanud jopet/mantlit selga? Isa vaid paaril korral...
Ukseavamised, tee andmine? Peaaegu olematu...
Kottide kandmist? Väga vähe ...
Välja tegemine? Ikka ise maksnud ...

Mu elu on õpetanud seisma enda eest ning mida teen, sellega pean ise hakkama saama. Kui teen liiga raske reisikoti, siis pean selle ka ise kohale ja tagasi kandma. Kui mul on vaja panna kokku riiul või trenazöör ma pean andma endast parima ning üksi kokku panema jne kõikide meestetöödega mis kodus vaja teha. Kui mind kutsutaks kusagile sõpradega kinno/vms ning mul ei ole raha, siis ma ei lähe kuna mul ei ole raha ega saa oodata, et keegi teeb välja.

Usun, et kunagi tuleviku suhetes tekib selle põhimõtte pärast, mis elu mulle sissekodeerinud ehk ka probleeme - olla liiga iseseisev või jonnakalt MA ISE. Aga kuni pole seda faktorit, mis tõestaks vastupidi, pean ma oma ning minu lähedaste elu edasi minemiseks toetuma sellele mis töötab: Anda endast parim ning annan selle Jumala kätte ning loodetavasti tuleb sellest välja parim. Viimasel ajal küll leian, et kooli asjade osas ma oskan juba abi paluda aga see vist imselgelt selle tõttu, et ma tahan hästi aru saada uutest asjadest.

Liiga palju mõtteid sai nagu ikka. Aga ma ei oska teisiti - olen ju multitask inimene ka väljaspool arvutimaailma ...

March 09, 2009

Eile tundsin 1.korda, et kevad on käes. Imeline, kuidas see tuju tõsta suudab.

Eilne noortekas oli teistsugune - Johanna isa (kunagine Kalju noortejuht) õpetas kuidas piibliteksti efektiivsemalt lugeda ning üllatuseks oli seal samapalju kui meid endeid, Rolandi sõpru. Tegelikult lahe, et sellise kambaga tulid ning mul on tegelikult ülimalt hea meel, et Allar oli sellel noortekal - ehk läksid tema "naljade" ja olemusr läbi edastatud sõnum idanema. Et noortekas oli teistsusune, osutus vägagi heaks...

Täna lumetuisk, CIAO kevade aga peatselt kohtume:)

Avastus

March 05, 2009

Palju on juhtunud ning endiselt soov veel siia need kanda aga mitte täna...

Täna hoopis Talvi lauluproovis mainis, et Erikal oli kingituste jagamine hästi ära organiseeritud. Hakkasin mõtlema, et oli küll aga tegelikult polegi millega võrrelda.

Väiksena olin ma oma vanemate tõttu kaasas. Ausalt Erika pulm on olnud teine pulm, kuhu mind on päriselt kutsutud (sõbranna ema pulm fotograafina ei loe) ning selles viibimine oli eesõigus nii mitmeti. Ok - üks ameeriklasest Agape misjonäride paar kutsus ka kunagi aga see toimus muidugi USAS ning tollal oli see nii kättesaamatu. Marial sain osa tüdrukute õhtust, mis tuletab meelde et sellised õhtud on lahedaim osa:)

Anyway filmides on nii palju olnud juttu pulmadest ning nende planeerimisest aga igal juhul "kui" see päev kunagi tuleks, siis tahaks hoopis teistmoodi mitte klassikalist - rock muusikat, teistsugust kleiti, looduslikku kohta vms. Riho ja Liina näiteks mõlemad istusid ...

No jah lõpetuseks meenutus väiksena pulmas käimisest kui olin veel alla meetrine - ajasin kogemata segi morsiklaasi ja viinaklaasi. Mäletan et ma tantsisin palju ning oli lõbus aga see on sama ähmane nagu elektrilöögi saamise lugu (tangid ja nael olid selles osalised). Anyway on asju juhtunud ning neid juhtub veelgi aga see ongi elu - igal ühel täitsa omamoodi ...

Jumal on ju nii kõikvõimas, et on loonud meid igatüht unikaalseks. Nagu 200 aastase mehe filmis öeldi robotile, kes soovis inimese moodi saada - inimlikkus peitubki just ebatäiuslikkuses, seega ärgem üritagem olla täiuslik hall mass vaid unikaalne. Keegi ütles hiljuti, et Jumal ei taha, et me oma isiksuse kaotaksime. Traditsioonide keskel on see väga kerge tulema ning peale sellest ärkamist tekib küsimus aga mis mu isiksuse eripära tegelt oligi. Kui mult palutaks teha täna nimekiri asjadest, mis mulle meeldib teha jms siis tuleks see päris kiiresti aga vahepeal olnuks küll vastuseks "ma ei tea".

Õnnistatud on see, kes otsib...

Kallid teistele kiiretele:)

Midagi peidetud sügavustest

December 03, 2008

Pidin tegeme klienditeeninduses tsenaariumi sisaldades konflikte, kehakeelt, esmamuljet, läbirääkimisi, ebastabiilsust. Lõpuks tuli välja nagu väike lühijutuke. NB! Rõhk ei ole emakeele korrektsusel vaid sisul ning karakteritel.

P - Pr. klient
H - Hr. Klient
K – klienditeenindaja

DeLux mööblifirma asub Rocca Al Mare keskuse 2.korrusel. Kuna konkurents antud asukohal on tugev, on firma eesmärgiks seadnud püsikundede tekitamise. Seda jälgides põhimõtet: läheneda igale kliendile personaalselt, pannes rõhku kvaliteedile kui pigem kvantiteedile. Firma majandustulemused on näidanud, et antud moto kannab vilja.

Klienditeenindaja on antud firmas töötanud 10 aastat ning omab pikaajalist konsultandi-müüja töökogemust. Klienditeenindaja on iseloomult tasakaalukas aga nakkavalt positiivne ning energiline. Need omadused on aidanud tal olla müügiprotsessis aktiivne pool. Klienditeenindaja aga teab, et iga olukord on võimalus taas end täiendada ja proovile panna.

Klientideks on pere ettevõtte, kes on avamas Viimsisse külalistemaja-villat. Ettevõttel läheb majanduskriisist sõltumata majanduslikult hästi. Klientideks on abielupaar 50-aastates: emotsionaalne proua ja vaikne kui enesekindel ärikraadiga härrasmees.

K vaatab kella, kell näitab peaaegu kell 11. K mõtleb: „Täna on olnud vaikne päev – pole ka imestada, kuu lõpp ning rahval palgapäev tulemas. Mul ongi kuu läbimüük olnud see kuu enne jõule väike. Aga eks kuidagi saa hakkama. Huvitav, et iga päev siiski vaatamata oma pikale tööstaazile kohtan kedagi „kummalist“. Huvitav, milleks täna valmis olla...“

Sissepääsu poolt kostub kõva naisterahva hääl, kes räägib telefoniga. Ta hääles kostub paanika, korduvalt kostub: „See ei ole võimalik, mida me nüüd teeme!“ Peagi astub ta salongi sisse: karusnahkse mantli hõlmad lehvimas kiires kõnnakus. Temaga kaasas on vaikiv soliidne halli peaga meesterahvas.

Jõudes klienditeenindajani P katkestab äkiliselt telefoni kõne ning asub ründele. „Tere“, ütleb ta sama äkiliselt kui äkiliselt lõpetas ta telefonikõne. K hoiab silmsidet, naeratab viisakalt ning kasutab kehakeelt noogutades jms, et kuulab neid aktiivselt. „Meil on suur probleem– meil on nädala pärast villa avamine ning maja on täisbroneeritud aga mööblifirma, kust meil oli puhkenurkade sisustus tellitud, kuulutas välja täna pankroti ning me oleme kogu oma mööblitellimusest ilma“, ütles P proua ühe hingetõmbega. H rahustas teda „Asi ei ole võimatu, siiski meil on nädal aega.“ P nähvas: “1 nädal, sa ei kujuta ette kui palju asju on veel vaja teha...“

K üritab paanikat maandada: „Ma saan aru teie murest aga ma olen kindel, et leiame siin koos lahenduse! Kui teil oli mööbel tellitud, siis teil kindlasti on paika pandud detailsed soovid mööbli osas. Üritame leida võimalikud sarnase terviklahenduse“. „Mhm“, kostab vaikselt juba veidi maha rahunev P. „Kas teil on 5 tk 3-kohalist inglise stiilis tumepunast diivanit koos tugitoolidega?“, asub P uuele rünnakule.

Klienditeenindaja blokeerib rünnaku suunava küsimusega: „Kas tohib küsida, kas teil juhtub olema villa siseruumide pildid kaasas olema? See aitaks teie aega säästa“. P vaatab H-le otsa ning ei mõista miks neid hetkel vaja on – tema soov oli ju selge. H reageerib kiiresti ning ulatab kotist pildimapi koos disaineri lahendusega.

K uurib kiiresti ruumide pilte ning tema peas on valmimas alternatiiv. „Saan sellest aru, et teil on vaja sisustada fuajeenurk, saunanurk, pubinurk ja kahe korruse puhkenurka. Meil on küll inglise stiilis diivaneid ning osad neist on ka tumepunased aga kahetsusega pean tõdema, et 5 tk neid hetkel ei ole kokku kogu meie Harjumaa esinduste peale.“ P Proua taas ärritub ning lausub H-le. „Lähme järgmisse, see siin on ajaraiskamine!“. H on aga viisakas ning kuulab K lõpuni. „Kas tohib pakkuda teile alternatiivi, olen hariduselt ise ka sisekujundaja ning meil müüdavate toodetega saaksite samavõrd kvaliteetse terviklahenduse ning mis peamine õigeks ajaks enne avamist“. P leebub ning mõtleb omaette - mulle on alati sisekujundus meeldinud. Ei olegi tavaline müüja, kes lihtsalt pähe määrib ...

K jätkab „ Näen piltidelt, et teil on fuajees kamin. Sellega sobiks hästi hubane ning soojust pakkuv näiteks meil müügil olev 4-kohaline diivani komplekt tumepunasest nahast 2 tugitooliga. Lisana on meil müügil ka patju jms lisandeid, mis annaksid sellele lõpulihvi.“ „Soojus, see on hea“, tunnistab P. H näol kajastub rahulolu sellega, mida ta kuuleb ning et proua on rahunenud. P vilksamisi hakkab silmadega otsima, et kas saaks tooteid juba näha ka oma silmadega.

K jätkab oma idee esitamist „Saunanurka on meil pakkuda helepruun komplekt kuldsete ääristega. Pealismaterjal on eemaldatav ning kergesti hooldatav. Saunanurgas on see lisaväärtuseks.“

„Teie jutt on ilus aga kas me saame neid näha ka“, sekkub P vahele. „Aga loomulikult“, reageerib K kiiresti vastu naeratades. Need asuvad siit paremat kätt“, ütleb K käega suunates.

P ja H uurivad komplekte ning üritavad kujutada neid villas ette. „Huvitav ning mis lahendusi pakuksite te ülejäänud ruumidele“, vastab selle peale H. P mõistab, et päev võib isegi olla päästetud kui asjad samaviisi jätkuvad ning annab H ohjad üle võtta.

K jätkab pubinurgaga: „Pubinurga jaoks on meil siit otse edasi minnes tumepruun maskuliine komplekt, pakkudes samas pehmust ning materjal on vastupidav. Lisaks sellele oleks meil pakkuda antiikseid riiuleid ning seinamaale vanaaegse inglise pubi õhkkonna tekitamiseks.“. „See on ju ideaalne“, muutub seni vaiksena olnud H aktiivsemaks. Ma olen käinud ise Inglismaal ning tõesti siin on müügil kõik vajalikud detailid“.

P märkab, et H on veel pubinurga vaimustuses ning sekkub: „Aga mis lahendusi teil on oleks korruste puhkenurkadeks?“ K juhib vestlust edasi: „ Ma näen siin piltidelt, et teil on korrustel seintel eri värvi tapeet?“. „Jah“ vastab P.

„Omapära lisamiseks pakun teile välja lisada korrustele sama mudel aga värv ning aksessuaarid vastavalt seinte värvile. Näiteks kui tulete minuga siit vasakule antud komplekt: pruun diivan kuldsete triipudega, see sobib ideaalselt kuldse mustrilisel tapeediga. Ülemisele korrusele aga näiteks rohelise tapeediga sobiks sama mudel aga tumerohelist värvi. Seda kahjuks siin näidata ei ole...“ ütleb teenindaja. Proua taastub ning ründab vahele: „Mis mõttes seda ei ole, see tekitab meile suuri probleeme!“.

K reageerib sellele lahendusega. „Selles pole probleemi – meil on teises müügiüksuses antud värvi mudel olemas, täpse sama materjali ja täpselt sama värvi näete ära selle mudeli pealt“.

H on vahepeal pubivaimustuses üle saanud ning oma peas pubinurga osad välja valinud ning tagasi reaalsuses. P ütleb otsekoheselt H-le: Elegantne ning omapärane – võtame ära. H, kes muidu P tavaliselt ei nõustu, on seekord isegi samal nõul ning üheskoos kinnitavad K-le otsa vaadates. „Meile sobib teie pakutud lahendused, vaatame üle padjad, lambid ja riiulid ja vormistame ära!“

Vaatavad detailid läbi, tellivad teisest esindusest puuduva komplekti ning vormistavad tellimuse ära ning H hakkab maksma kui avastab 50 000 EEK jääb puudu. „Ma väga vabandan, aga eelmise tellimuse ettemaksu kaotuse tõttu mul jääb täna puudu 50 000.“ Proua taas muutub rahutuks, just nüüd mil asjad hakkasid laabuma, mõtleb ta...

K pakub lahenduse: „See pole probleem. Te võite teha praegu sissemakse ning teise poole võite tasuda homme kauba kätte saades. Kuna transport töölised rahaga ei arvelda, pean paluma teid siia tulla või võite tasuda ka interneti pangas ning võite saata sellel visiitkaardil olevale faksile kviitungi kella 13-ks enne transporti.“.

„Homme on mul kiire, seega interneti teel ja faksi saatmine sobib hästi“ vastab härra. K varustab H vajalike andmetega ning informeerib neid kauba kohale jõudmisest. „Soovin teile head avamist, kui teil on küsimusi või soovite lisalahendusi, siis saate meiega ühendust nendel kontaktidel“.

Ost tehtud H ja P lahkuvad salongist. P tunnistab ukselävel: „Kallis, mul on hea meel, et sa mu siia tõid. Tundub, et me ikka avame villa täismöbleerituna, sisekujundus on ikka huvitav“. Härra selle peale muigab ning ütleb: „Teinegi kord tuleme siia, töötoa sisustus vajabki uuendust.“ Proua silmis kerkib lootusekiir võib olla saab ta ka selle käigus midagi muud uuendada...

K vaatab lahkuvaile P-le ja H-le rahulolevalt järgi ning tõdeb: „esmamulje on tõesti petlik“ ning jätkab oma tööga.

September 08, 2008

Homo sapiens - selle sõna peale Joey seriaalist sõbrad naeris iga kord. Ross hakkas loengusaalis siis otsima, kes selle peale itsitas.

Well, minu jaoks toob see kapist välja tulemise meelde. Kui itaalias on üldlevinud onupojapoliitika, siis kohas kus ma töötan, kasutatakse onupojapoliitikat eluviisi järgi. Tekib küsimus, kes neist paljudest on tegelikult seal ilma kapita?

Miks kirjutan - sest sain teada, et äsja isaks saanud uus ülemus on tegelikult ka Martha. Üllatunud? Pigem ei, vaid reaalne fakt. Aga alati ju soovid loota parimat:) Samas isaks saamise soov ehk on märk sellest et teatud eluväärtused on endiselt kallid... Samas kas ema ja isa ning halvad elutingimused näiteks joodikute pere või 2 emmet või 2 issit (=2 emmet ja 2 issit) ning muidu korralik perekond? Jumal lõi maailma selles mõttes mustaks ja valgeks aga ma arvan inimkond tunneb vajadust enda peal kõik vikerkaare värvid läbi proovida enne kui õpib musta ja valget hindama. Või on see pigem moestiil, mis tuleb ja kaob nagu 70ndate riietusstiil? Oh, I wish...

Jumal õnnistagu meie kõigi väärtushinnanguid!


P.S Selgituse Marthale saab filmist 13 üleöö 30.

Parandusralli ja muidu ralli

August 25, 2008

Who I am makes a difference - see lause on jäänud minuga sellest suvest. See tõstab motivatsiooni panustama maailma suurde puzzle pilti, kui tundub et mingeid andeid on liiga vähe või välja arenemata:) Aga ehk sellest piisab ning ei suuda me ju ennast objektiivselt hinnata...

Ingliskeele kursused kestavad taas kord, eelmine nädal olin 3 päeval abis, see nädal ka ehk ca 22 ajal kodus. Väldin tõlkimist, kuna tean et on neid kes tegelikult on keelt õppinud korralikult, kes suudavad paremat kvaliteeti pakkuda. Aga muud ka vaja teha, seega ok. Eks tänu ingliskeele kursusele sattusin ka oma isamaaliste tegevustest mõne paarikümne esik sündmusel-öölaulupeol MÄRKAMISAEG. See oli lahe-mitmekülgne aga samas isamaaline+kord ka majas üllatavalt. Korraldajate poole pealt ideaalne, et järgmine päev oli riigipüha ja vaba. Jõudsin isa juurde 4.30, kõigest 20 minutit enne ta tööle mineku äratuskella helisemist, seega ei äratanud teda poole öö pealt ülesse.



Reedel käisin Keileas Küleni ja ta perega vaatamas Muusikalihitte by Nukuteatri esituses, nimeks "suvesuhe". Nägin ka kursavenda, kes seal töötab. Lahe oleks sellises kollektiivis töötada:) Etendus oli teistsugune aga lahe ning kontsertetenduse kohta lasti isegi videoekraanil klippe, mis tegelikult juhtus muusikalis+telgitaguseid. Heheh-nüüd tuleb lavale Kristjan Kasearu, kelle pärast kaotatakse aru. See oli ka 1.kord kus Külen oli seal oma elukaaslasega. Ei oska muud öelda, et sellega peab ära harjuma, alguses kummaline igatahes. Viimase blogimisajal oli teist poolt näinud 1.kord, nüüd on saanud"meie". Ütles ta kord, et kui midagi juhtub, siis asjad liiguvad kiiresti aga et nii kiiresti, selle peale ma ei tulnud...

Laupäeval olin ilmamasin ning puhkasin pühapäeva eest ette. Vahetasin köögitoolil katte ning valmistasin ette arvutitooli parandusse viimiseks. Diivanilaua kokkupanek peale liimimist ebaõnnestus -augud seapuru plaadis olid "puruks" ning vanaviisi enam kokku ei saanud panna. Aga tundub, et nagu ka isiklikus elus peame asju parandama, et väärtustada neid mis tähtsad, nõnda on ka tarbeesemetega või kui tõesti asja ei saa, vahetatuvad asjad/inimesed.

Pühapäeval peale Kaljut käisin 1.korda venna üürikorteris kogu meie väikse perega. Muidugi maandusime emaga sinna nii, et kõik käed kotte täis - kuulub ju pühapäeva juurde järgmiseks nädalaks varustamine. Mhm asja tegi paremaks asjaolu, et põhimõtteliselt hommikust saati sadas nagu oavarrest. Lahe oli vaadata, et mõningaid asjad siiski on kodunt üle võetud-näiteks samasugune jalatsirest, köögis lahendusi jms.

Mhm maitsvat ning erilist:
Pasta suitsujuustu-koore kastmes
Praetud sampinjonid soja kastmega (skaalal sama hea kui praetud kabatsok)
Punase kapsa ja punase sibula salat vahtrasiirupiga (ok hea kombinatsioon aga mitte päris minu maitse)
Ploomi jäätisekokteil

Peale seda isegi sõidati meid autoga Kadakasse, kus isaga 2 tundi panime diivani lauda kokku. Aga ausalt-see laud pole kunagi nii tugevalt ühendatud olnud:) Praktika näitas aga et elektrilised ja sellised universaalsed kruvikeerajad keeravad üle ning vaja osta ikka asemele tavaline väiksem ristikruvikeera, kui soov midagi korralikult teha. No nii, meie jäi Veljo autosse ning seal on ta siiani juba üle kuu aja, tundub et seda enam ei näegi.

Uinusin mõtetega, kuidas oma tuba=tagumist tuba ümber teha ning mida teha voodimadratsiga ning kuidas ning kellega voodi +vana diivanilaua alla keldrisse vedada. Kolmapäeval lähen otsima peamist komponenti Pirita messikeskusse-massaasitooli ning siis on tuba juba rohkem minu moodi:)

Täna ongi taas esmaspäev, viimane nädal enne septembrit. Laupäeval ootab slaidide tegemine järgmiseks 10 kuuks, 22.septembrist kool+peagi regulaarüritused. Tundub, nagu plaanid oleks tehtud. Heheh, aga need ei ole ju plaanid, vaid elu :) Plaanid on veel extra ning teostuvad need 2 punkti kohtumisel: kus elu ristub plaanidega. Nagu Jumala tahe ning meie vaba tahe:)

July 19, 2008

Istun Kohvide köögis. Teised kõik magavad, Dan lahkus. Sain eile kõne tööl olles 21.20, et enamus linnast ära, veedaks aega. Soov kirjutada midagi lihtsalt eesti keeles...

Kokkuvõtvalt: Nädal aega on möödas mu 1. päris välisreisist, 1 kooliaasta möödas, peaaegu pool aastat tööl üksinda kooli kõrvalt. Kui kooli poleks, oleks ilmselt päris tüdinenud tööst. Tegelikult taas annaks ei tea mida, et suvi vaba oleks ning saaks lihtsalt chillida. Eks ma Marmarises tegin ka seda veidi aga see oli tähtajaline, päevi lugedes: 2 läinud, 5 jäänud.

Kummaline mõelda, et nädalake tagasi ujusin helesines basseisin, väljas 43 kraadi, püüdsin laineid tunnikese mägede vahel asuvas rannas, imetlesin 1.korda lennukiaknasta maailma, käisin elu 1. mudaravilas, sõin sinikrabi ning karmistusin meeste suhtes: türklased ütlevad lihtsalt kõike, et ostetaks.

Seega küsimus antud rahvusega seoses: kas eelistate pigem lähedaseks kedagi, kes liialdatuna kogu aeg väljendab oma imetlust aga selles kogu aeg kahtluskübe, et see on lihtsalt iseloomus olev liialdus või harjumus. Või pigem eestimaist kus kui midagi öeldakse, siis sellel tavaliselt on mõte taga.

Jah, kuldne kesktee oleks parim aga nii päris ei saa. Aga rääkimata soost, igaüks meist soovib kiidusõnu, meeldetuletust. See on nii tööl kui eraelus tähtis asi, selles aga Eestis on veel areneda.

http://picasaweb.google.com/amadeusis.mail/TurgiReis20084117
http://picasaweb.google.com/amadeusis.mail/TurgiReis2008411702

Ah jaa õnnestus käia laevareisiga päeva Rostockis
http://picasaweb.google.com/amadeusis.mail/RostockiReis1015052008

Nii, et mul on peale Eesti, Soome ja Rootsi ja Läti ning St.Peterburgi veel käidud Rostockis ning Türgis. Elu=Jumal oskab üllatada. Vanasti sai selle raha eest sõita korra Rootsi, siiani isegi. Einsteini relatiivsus on so true:)

P.S Sain Kalju slaididest pausi veidi üle kuu. Ma poleks uskunud aga see nii hea vaba tunne olnud-laupäevad vaba aga eks ka kooli vaheaeg annab sellele mõju. Samas ei taha taset kehvemaks lasta ning piltidest loobuda.

Elu on just selline milliseks me ta teeme-see on lahe lause lõpetamiseks. Klaas on alati pooltäis, ehkki tihti kipuma nägema seda pooltühjana. Meeldetuletus Reinult-mu kursakaaslaselt.


June 21, 2008

Teile, kes seda külastavad:)

Kui siin midagi ei toimu, siis ingliskeelsel www.xanga.com/amadeusis on viimase aasta jooksul veidi rohkem sissekandeid sattunud. Mulle lihtsalt meeldib selle disain ja võimalused rohkem ka aga paratamatult kuna jagan seda ingliskeelsete sõpradega ka, on see inglise keeles:)

Aga seda peab ju oskama nagu video http://www.youtube.com/watch?v=kx21qAAdhuY seda tõestab:)

Imeline päev-Erikale minu aktiviseerumise tõestuseks

June 12, 2008

Täna oli mu ainuke aga minu aga ka kogu kursa jaoks ületamatu eksam. Elektroonika alused ning 31 punkti keerulisi jooniseid, skeeme, tuhat eri valemit jms omastada. Seda olematu ajaga.

Jumala abiga sain viimasel hetkel koos 2 kursakaaslasega eksami eelduseks oleva kodutöö vastama õppejõu soovidele. See pidi olema 100% õige. Keeruliseks tegi asjaolu, kuidas midagi tuli teha-tuli ise katse-eksitus meetodil teada saada-> see sisu oli väljaspool tunnis antud infole.

Oli küll kokkulepe, et sügisel proovin uuesti kuna aega pole olnud töö tõttu. OK öeldakse, et Jumalaga ei tehta lepinguid. Mina aga lootusetuses mida seni kõik asjad vaid kinnitasid. Seega tegin kokkuleppe oma mõttes Jumalaga, et kui see on aine mida sellel tasemel nagu nõutakse, on tulevases elus vaja, siis kukkugu ma läbi(minu jaoks halastus 3). Kui seda ainet sellel tasemel, mis nõutakse, ei ole minu erialal või elus vaja, siis saaks ma läbi.

Seega õppides terve öö seda lubaduse tõttu proovida aga tegelikult jalutades eksamile peaaegu teooria õppimata, kirjutasin teemasid. Üllatusena varem lubatu, et 3 punktist on 2 arvutatavad, mida oskasin, oli muutus-teooriat rohkem. Seega kirjutasin oma üksikud read, üldistavad faktid+tänu arvutisse joonestamise tõttu silmamällu jäänud joonisejupid,lisaks kirjutasin lisa mida teadsin ning ütlesin: proovin sügisel uuesti. Jep-nõustuti hinne oleks jah 3-ke(lisapunktid ei lugenud).

Oodates teiste järgi-kuidas neil läks, järsku õppejõud ütleb. Teate, mulle nii väga meeldib, kuidas teie kodune on töö tehtud nii korrektne ja õige(ehk pani sellele oma mõttes hinde 5), ma panen teile ikka 4 ära. Midagi te ikkagi teate. Iroonia oli, et tegelikult oli ka teoorias asju, mida tõesti teadsin ning olin koduses asjades kasutanud arvutanud/parandanud aga hetkelise "unustuse" tõttu kaotanud. See aine oleks kogu mu suve kaasas käinud 1-2 piletit iga päev-see oleks ainuke viis selgeks teha kõik 31 punkti koos kogu selle sisuga.

Seega Jumal on nii imeline ning juhatas teistpidi sellest läbi. Ma nimetan seda halastus 4-ks. Aga teate, ma hindan palju rohkem. Mingil määral tunne süümekaid, kuna see on "vedamine", mida teised kursakaaslased ei saanud osaks aga samas õppejõud on otsustajaks. Eks ta tegi oma elu ka lihtsamaks-üks järeletegija vähem aga siiski: selline õppejõud meelt muutma panna. Seda ei juhtu lihtsalt.

Lisaks paar tundi hiljem sain kohas, kus muidu peab vahetama transporti, otse sadamast Mustamäele viiva bussi peale, mis aitas magamata minu kiiremini koju ka. Seega: on imelisi päevi ning tänane oli üks parimaid selliste seas.

Seega pikk kiri mu lepingulisest kogemusest.

Hoidkem oma silmad lahti selliste asjade nägemiseks, sest neid on rohkem kui me neid tuvastame.