Parandusralli ja muidu ralli

August 25, 2008

Who I am makes a difference - see lause on jäänud minuga sellest suvest. See tõstab motivatsiooni panustama maailma suurde puzzle pilti, kui tundub et mingeid andeid on liiga vähe või välja arenemata:) Aga ehk sellest piisab ning ei suuda me ju ennast objektiivselt hinnata...

Ingliskeele kursused kestavad taas kord, eelmine nädal olin 3 päeval abis, see nädal ka ehk ca 22 ajal kodus. Väldin tõlkimist, kuna tean et on neid kes tegelikult on keelt õppinud korralikult, kes suudavad paremat kvaliteeti pakkuda. Aga muud ka vaja teha, seega ok. Eks tänu ingliskeele kursusele sattusin ka oma isamaaliste tegevustest mõne paarikümne esik sündmusel-öölaulupeol MÄRKAMISAEG. See oli lahe-mitmekülgne aga samas isamaaline+kord ka majas üllatavalt. Korraldajate poole pealt ideaalne, et järgmine päev oli riigipüha ja vaba. Jõudsin isa juurde 4.30, kõigest 20 minutit enne ta tööle mineku äratuskella helisemist, seega ei äratanud teda poole öö pealt ülesse.

Reedel käisin Keileas Küleni ja ta perega vaatamas Muusikalihitte by Nukuteatri esituses, nimeks "suvesuhe". Nägin ka kursavenda, kes seal töötab. Lahe oleks sellises kollektiivis töötada:) Etendus oli teistsugune aga lahe ning kontsertetenduse kohta lasti isegi videoekraanil klippe, mis tegelikult juhtus muusikalis+telgitaguseid. Heheh-nüüd tuleb lavale Kristjan Kasearu, kelle pärast kaotatakse aru. See oli ka 1.kord kus Külen oli seal oma elukaaslasega. Ei oska muud öelda, et sellega peab ära harjuma, alguses kummaline igatahes. Viimase blogimisajal oli teist poolt näinud 1.kord, nüüd on saanud"meie". Ütles ta kord, et kui midagi juhtub, siis asjad liiguvad kiiresti aga et nii kiiresti, selle peale ma ei tulnud...

Laupäeval olin ilmamasin ning puhkasin pühapäeva eest ette. Vahetasin köögitoolil katte ning valmistasin ette arvutitooli parandusse viimiseks. Diivanilaua kokkupanek peale liimimist ebaõnnestus -augud seapuru plaadis olid "puruks" ning vanaviisi enam kokku ei saanud panna. Aga tundub, et nagu ka isiklikus elus peame asju parandama, et väärtustada neid mis tähtsad, nõnda on ka tarbeesemetega või kui tõesti asja ei saa, vahetatuvad asjad/inimesed.

Pühapäeval peale Kaljut käisin 1.korda venna üürikorteris kogu meie väikse perega. Muidugi maandusime emaga sinna nii, et kõik käed kotte täis - kuulub ju pühapäeva juurde järgmiseks nädalaks varustamine. Mhm asja tegi paremaks asjaolu, et põhimõtteliselt hommikust saati sadas nagu oavarrest. Lahe oli vaadata, et mõningaid asjad siiski on kodunt üle võetud-näiteks samasugune jalatsirest, köögis lahendusi jms.

Mhm maitsvat ning erilist:
Pasta suitsujuustu-koore kastmes
Praetud sampinjonid soja kastmega (skaalal sama hea kui praetud kabatsok)
Punase kapsa ja punase sibula salat vahtrasiirupiga (ok hea kombinatsioon aga mitte päris minu maitse)
Ploomi jäätisekokteil

Peale seda isegi sõidati meid autoga Kadakasse, kus isaga 2 tundi panime diivani lauda kokku. Aga ausalt-see laud pole kunagi nii tugevalt ühendatud olnud:) Praktika näitas aga et elektrilised ja sellised universaalsed kruvikeerajad keeravad üle ning vaja osta ikka asemele tavaline väiksem ristikruvikeera, kui soov midagi korralikult teha. No nii, meie jäi Veljo autosse ning seal on ta siiani juba üle kuu aja, tundub et seda enam ei näegi.

Uinusin mõtetega, kuidas oma tuba=tagumist tuba ümber teha ning mida teha voodimadratsiga ning kuidas ning kellega voodi +vana diivanilaua alla keldrisse vedada. Kolmapäeval lähen otsima peamist komponenti Pirita messikeskusse-massaasitooli ning siis on tuba juba rohkem minu moodi:)

Täna ongi taas esmaspäev, viimane nädal enne septembrit. Laupäeval ootab slaidide tegemine järgmiseks 10 kuuks, 22.septembrist kool+peagi regulaarüritused. Tundub, nagu plaanid oleks tehtud. Heheh, aga need ei ole ju plaanid, vaid elu :) Plaanid on veel extra ning teostuvad need 2 punkti kohtumisel: kus elu ristub plaanidega. Nagu Jumala tahe ning meie vaba tahe:)