November 23, 2010
Viimati eelmine kujundus oli igati ok, millegi tõttu järksu see oli kõik pilla-palla seega kiirremont sellele.

... Sherlock Holmesi keerdkäigud ja avastused
Viimati eelmine kujundus oli igati ok, millegi tõttu järksu see oli kõik pilla-palla seega kiirremont sellele.

Olen elanud xangas, orkutis, facebookis ja bloggeris + muid väiksemaid proovinud. Nüüd üritan siutsuda ja arendada inglise keelt selle läbi. Tundub hetkel väga sobivat mulle.
Kuna uusi anagramme/kasutajanimesid on väga raske leida siis ikka amadeusis nime all :) Vedanud sellega - enamustes kohtades sellist varem ei eksisteeri.
Täna unistasin.
Teen lõputöö ära, lõpetan 1,5a pärast ära ka teise eriala. Vahepeal olen raha kogunud ning ära teinud juhiload ning veidi sõitnud juba. Ja siis lihtsalt minna aastaks ajaks võõrale maale, et saada välja oma turvatsoonist ning kogeda Jumala juhtimist väljaspool turvatsooni, kus mul ei ole midagi tuttavat. Siis ehk ei ole enam poolärkvel vaid täiesti ärkvel ...
Tänane jutlus oli lihtsalt parim, ilmselt see viiski mõtted suurematele muudatustele unistamisest. Samas koju tulles sattusin ka hetke peale TV-s: "Ei tea miks seostatakse unistusi õnnelikuks olemisega. Unistuste täitumine ei tähenda õnnelikuks olemist."
Ilmselt see oli reality check aga tean, et rohkemaks olen suuteline küll.
P.S Ah jaa reedel oli täitsa lõbus päev - freaky friday nagu ma nimetan või siis "ära kamminud". Vabadus ja positiivsus nakatab, seega meil oli toanaabriga terve päev mega "ära kamminud" :)
Täna alustan tasuta täiskasvanute koolitusel käimist PHP/SQL teemal kuni oktoobri lõpuni ning homme lähen tanstulisse trenni (parasjagu enne noortekat). Viimase kuukaart maksis vaid 350 EEK (cherry.ee pakkumine) ning samas majas kus töötan seega see oli selge vihje, et nüüd on aeg see samm astuda:)
Aga varsti on pannkoogi hommik - minu jaoks siis alles 3. kord aga loodetavasti pannkooke leidub tund aega enne lõpetamist:)
T:Heli
Eelmise aasta reisil ei olnud üldse internetti aga see aasta on ehk parem lugu -vähemalt enamustest majutuskohtades on wifi hinna sees ehk free wifi ja parkimine peamised kriteeriumid.
Igatahes Jumal on hoidnud reisi alguses. Kristi eile sai paadisõidul lööklainest fotokaga pähe + oli paar meetrit õhus mitte millestki kinni hoidmata mingi aeg seega oleks võinud mida iganes juhtuda aga lõppes väikese muhuga ning suure ehmatusega. Ah jaa fotokas on ka terve...
Täna hommikul enne ärasõitu oli auto, millega plaanis vähemalt 1000 km sõita mööda Euroopat, aken sisse löödud. Ainuke mis oli kadunud olid kindalaekast odavad kõrvaklapid. Kõik Grps seade, raadio, mp3 mängija, kallis juuksuri komplekt kõik muu oli alles. Kusjuures mp3 mängija oli samas kohas kõrvaklappidega mis ära võeti...
Jumal hoiab ning sõbralikul hoiatab - kõik see on Minult:)
Ventilaator puhub monotoonselt taustal keereldes vasakult paremale. Taustal kostub ähmaselt raadio - mingi muusika aga ega täpsemalt ei kuule. Temperatuur näitab üle 32 kraadi. Kuumusest vaevatud inimesed üritavad teha oma tööd...
See kirjeldus kostub nagu keskpärases õudusfilmis, kus tegevus toimub väikse bensiinijaama kohvikus - isegi kärbes seinal ei liiguta end.
Tegelt aga minul kärbseid ei ole ning seda õnneks. Piisab õhtuti öölambiga ööliblikate grillimisest. Küll aga oravate asemel käivad nüüd uued püsikunded siilid Mustamäel hilisõhtuti akna taga - naljakalt podisedes nuuskides kõike. Rekord mis ma näinud on, on 3 siili korraga. Pidid olema ka veel siilipojad aga neid ei ole ma veel näinud...
On juba 14.juuli ehk 1,5 kuu pärast on suvi juba täiesti läbi. Alati tekib suve algades tunne, et nüüd on vabadus käes ning palju rohkem aega kõigeks. Samas ega ma tänaseni midagi erilist ei ole teinud ning kui vaatan oma nädalavahetusi, siis midagi hõistata ei olegi + nädala sees püsi elukohaks Tartu mnt 63/Hermanni 1.
Samas olen väga õnnelik, et sain olla Klooga laagris 2. korda peaaegu terve laagri v.a viimane päev. 1. kord oli see 2 aastat tagasi. Küll extra pingega eriti esimestel päevadel ehk mobiilne internet oli olematu ning oli oht et pean Tallinnas ööbima hakkama Roniga linnas käima. Ent noortelaagri juhataja sõbralikult jagas oma interneti kaablit ning 5.30 ülesse ärkamine päästis mu laagri nädala. Seega olen oma limiidi 1 nädal eemal olla töö juurest ehk kaugjuhtimisel selleks kuuks ära kasutanud. Super uudis oli see, et 1.korda sain ujuda laagri ajal ning seda kasutasin maksimaalselt ära:) Naljakas, kuidas osad inimesed olid laagris hoopis teistsugused kui muidu. Aga just siis kui olin õppinud puhkama ning töö asjad juba laabusid, rutiin paigas, sai laager minu jaoks läbi ning tuli suunduda Rocca Al Mare vabaõhumuuseumi pulma.
Head uudised, et juba teist kuud ema käib ilma kepi abita, käimine on vaid aeglane ning haige jalg ei tõuse eriti kõrgele vaid nii, et ühistranspordiga saab sõita. Raskuseid ei saa aga aga üldse kanda seega endiselt kogu kõik varustamine käib minu kaudu. Ent isa on palgapäeval väga oluline abi selles ehk väike diil aitab: väike kottide tassimise teene vs tasuta vann :)
Sügisest hakkan saama väikest stipendiumi ehk kooliga elu ilus nagu solarise loosung ütleb aga lõputöö osas tuleb enne septembrit kokku võtta aga hetke temperatuuri juures yeah, right!
Augustis võtan välja 2 nädalat kohustuslikku puhkust ning lähen Luxemburgi ja selle ümbrusega tutvuma ning üle pika aja on mul asendaja - yeah:) Läheme Eestist Kristi Jürmaga koos Rostocki, seega bensuks jm raha palju vaja kõrvale panna ning hull säästureziim. Lennupilet 475 EEK läks raisku aga igal juhul isegi lennupiletin kahju arvestades Rostocki sõites läheb laevapilet hullult soodsaks ning ühe reisikaaslase rahakott mõjutab teise oma ning pikal sõidul ka seltskond hindmatatu :)
Ja uudiseid ka: oleme juuli algusest digiajastus, varsti euroajastus. Pidasin oma lubadust ning liitusin pensioni LHV II sambaga enne kui EURO tulekut ning täpselt nii lähebki: EUR tuleb 1.1.2010 ning jaanuaris võetakse esimene makse. Viimane II samba liitumise aeg tiksus selle aastaga ning kui riik mäkra ei mängi, siis taastatakse + x% lisamine.
Hetkel aga igatseks põgeneda kusagil maakodu ning käia lihtsalt muru sees palja jalu nagu seda sai teha kloogal peale randa enne metsa astumist ning lihtsalt olla... Siis nagu Matrixis ärkan üles ning vaatan välja: olen ikka Tallinnas kiviseinte vahel. Guess what - pean tundma rõõmu siilidest jt Mustamäe rõõmudest nagu ventilaator ehk võtma mis antakse ning sääsepunnid on hea mälestus sellest, et linnas on ka ikka hea olla :)
Kui minult küsitaks kes ma tahaks olla kõikidest Jumala loodutest peale inimese, siis ma sooviks olla delfiin. Viimase 2 neljapäeva Pirita Top Spa ujula külastus on toonud tagasi mu veearmastuse. Eile avastasin kui mega hea on lihtsalt hõljuda selili vee peal...
Kes või mis sa tahaks olla?
Lumivalgeke kohtab mestas lühikesi mehikesi ja küsib nendelt:
"Kes te sellised olete?"
Nemad vastavad:
"Pöialpoisid".
Lumivalgeke imestab ja küsib:
"Kas teid ei peaks mitte 7 olema?"
Pöialpoisid vastu:
"Mis ikka - koondamine!"
See on minu peagi täituva 8. tööaasta puhul. Tulin, nägin, võitsin ning seda tehtud eri osakondades. Hetkel on küll elu paigal seisnud tööl vähemalt, seega ma üritan muuta, mis minu võimuses - kui koolitusi ei ole, siis õpin ise koolis jms. Kui mu häält tööl ei kuulda, olen aktiivne seal, kus mind soovitakse kuulda.
Ema on taastumas puusa proteesioperatsioonist - vanad inimesed on nagu terminaatorid, metalli täis. Igatahes see taastumine on kodurahu osas läinud üllatavalt hästi. Ema on selline esineja tüüpi, nimelt väljaspool kodu satub "üle vindi minema", hea meel et kodus tagasi hoiab. Igal ühel on vaja oma kohta, kus taastada oma varusid. Kuniks kodus on "tasakaal" kirgede ja sugulaste seebiooperiga, on mul selline koht olemas. Ja sugulased oskavad teha palju kvaliteetsemad seebiooperid kui on seda "Vaprad ja ilusad."
Nõndaks siis on EU ka arvutikasutajate õiguste eest seisma hakanud:
http://www.eneta.ee/uudised/teated/AnnouncementView.aspx?ID=80
Kuna Kalju kodukal üritakse wordpressis uut elu sisse puhuda ning uue teema valik aktuaalne, puhus see ka minu omale uue elu sisse.
Sain ka targemaks ning vana tarkust meelde tuletada: photoshopis kaotada taust ning et see säilib vaid .png formaadiga. Täitsa progress selles - tulemus näha mu blogi profiili pildina...
Eile pinginaabi sünnipäeval ta 3-aastane õelaps mängis ühe teise poisiga peitust. Peitsid end korda mööda ära ning kui olid ära peitnud hüüdsid kõva häälega: "Võid tulla!". Täiskasvanutel oli nalju kui palju, et kuidas nad ei saa aru, et sellega reedavad tegelikult ära oma asukoha.
Samas kumbki neist ehkki teine poiss oli piisavalt vana juba, ei saanud aru, mida nad valesti tegid. Aga nad ei saanud sellest aru, kuna neil oli lõbus:)
Reedel nägin trollipeatuses 1.-2.klassi poissi, kes ootas trolli. Trolli ei tulnud, siis lihtsalt ronis 2m lumehunniku otsa ning üritas seal liugu lasta. See oli aga mõeldud läbi kukkumisele, kuna see oli nii künklik et ta vaid koperdas uuesti ja uuesti kord jalgadele, siis tagumikule. Siis troll tuli ja viuhti läinud ta oligi.
Miks mulle need meelde jäid või mis on selle moraal? Vahel tuleb leida üles sisemine laps, kes tunneb rõõmu mõtetustest tegevustest:)
Olen oma KPE-07 eriala lõputööle taas 1 samm lähemal - mul on peale kõvaketta vahetust MacBookil taas Windows peal. Suutsin seekord Maci erroritest jagu saada. Peale eelmisi ebaõnnestumisi tuli hoopis teistsugune veateade ning nimelt bootable plaati ei olevat soovitav kirjutada max kiirusega. Kirjutatakse plaat ära aga osad failid ei pruugi olle identsed algallikaga.
See on oluline samm, kuna siis saan lõputööd pusida igal pool. Nüüd tuleb Windows 7 üles turgutada:)
Heh või Päh nagu meil Inxiga komme öelda - olen töö emailindusega nii ära harjunud, et tahtsin siin oma blogis kirjutada alla: Terv, Heli. Pole hullu tegelikult, kunagi olen öelnud turvamele head aega asemel oma telefoni tervituse soome keeles: Tallink Heli puhelimessa. Õnneks ta ei kuulnud seda;)
Mõistsin, miks nautisin Kaljus olekut seekord rohkem kui muidu. Nimelt oli rohkem tegemist ning olin omas elemendis. Peale tegutsemist aga tekib kohmetu hetk - kuidas viimase saabujana kohvikusse sulanduda seltskonda. Teenimise teemadel suhtlemises pole probleemi, muidu aga ühiseid teemasid on jäänud teenimise tõttu aina vähemaks. Rolli mängib ka see, et tavaliselt on kohad kõik kinni ehk püsti sööma või seltskonnad viimases hoos. See, et toitu vahest pole, seda juhtub ka aga elan selle üle:) Igatsen seda, mil mindi koos ära ning jätkati pühapäeva. Nüüd, mil Liivalaia suletud ning 1. aasta Liisita, on elu-puzzle taas muutunud.
Puzzle on ikka ideaalne viis elu kirjeldamiseks. Elu sõltub oluliselt energiast, seega energia ei kao, vaid muutub. Selleks, et muutuks liiguvad või liigutatakse puzzle tükke ühest kohast teise. Liis ja Jürgen olid, keda liigutati selleks et teised liiguksid edasi. Elu liigub nii pidevalt edasi: palju inimesi on selle aja jooksul sisse ja välja käinud, jättes endast jälje väiksema või sügavama, osad on jäänud mõneks ajaks.
Iiris ütles eile tegelikult midagi, mis pani i-le punkti. Teadsin läbi teiste jutustuste, piltide, blogide ja videode, et nende elus oli kõik tippkorras ning nad olid valmis "ümberistutamiseks" taevasse lilleaeda. Ent kui Iiris ütles, et ta nägi kui õnnelikud nad olid, siis see andis mulle selle puudu oleva. Viimases laagris ju õnnestus viibida meist vähestel, seega puudus nagu "tõeline" tõendusmaterjal. Nüüd ma siis tean:)
Illustratsioon - elu on nagu nuppude paneel. Kuupäev kukub ja lülitad sisse õnneliku ootuse hetke näiteks sünnipäevad, pulmad, siis "regular" reziimi tagasi. Vahel on paneel lühises ning nupud vilguvad segamini. Minu nuppude paneel on igatahes programmeeritud 24/25. jaanuar "igatsuse" nupu aktiveerima.
Olen kokanud vaid 2.korda selle 1 nädala jooksul küll aga kui teinud siis oma lemmikuid:)
-mega lihtne hapukoore kook, mille õppisin 1.jaanuar 2010 Küleni emalt + oli see hea külakost suvise Taize videoõhtule
-toitvat aga maitsvat säästutoitu tatrapudru singi jms lisanditega
-kuumutatud juurviljad hapukoorega
-kartulipudru rohelisesibula salatiga. Viimane on ikka mu lemmik:)
Seega sellest elab ära kuni selle nädal lõpuni või umbes nii, seega see teeb 1 kord nädalas kokkamiseks. Ei ole eriti hea aga arvestades sellega, et enamus õhtud on Kalju üritustega kinni, siis täitsa tervislik...
Käisin 8-10.jaanuar Lappeenrannas kasuisa juures ning viimasest külastusest nagu rongijaamas oodates selgus oli lausa üle 8-9 aasta. Kummaline on kutsuda Raimot kasuisaks, kuna ta on elanud meiega koos Eestis väga vähe kokku aastate peale alla 1 aasta+meie marjakorjamise 2 suvel tema juures kokku 3 kuud ehk. Üldse nendel on vanainimeste abielu, millest eriti aru ei saa - kui hakkab igav, siis kumbki on oma kodumaal ehk siis enamuse ajast. Alati on põgenemisuks avatud...
Lappeenrannas oli -24 kraadi ning kohtasin seal endast 2,5 korda pikemat lumehange - teede koristajad on seal osavad küll! Samas ilm on kuiv seega täitsa ok. Käisin peamiselt soojate aksessuaaride shoppamisel, kuna seal on suurem valik või lihtsalt kõik ühes kohas koos. Anttila oli kõige edukam koht. Seega tulin tagasi 2 paari uute kinnaste, karvakõrvade, villaste sokkide, kummik-talvesaabaste ning fliisist mikroriietusega + külaliste susside komplektiga. Teine mu selle kuu tegu või pigem kinnisidee on teedega varustamine ning Soome poodides leidsin loomulikult kohalikke kui ka Twinings firmalt uusi teesid, mida siin pole tabanud.
Muidu oli seal küll igav aga samas oli väga hea välja puhata. Nautisin veidi Nelose kanalit (kuidas ma igatsen soome keelt nõnda alateadlikult õppida Neloselt) aga peamiseks vaatasin Losti 1.hooaega ning tagasiteel laeval lõpetasin 1.hooaja. Isegi ema ise inglise keelt oskamata vaatas Losti, ilmselt oli see ka visuaalselt nii inforikas.
Jõudsin Pasila kontorisse tööle kõigest 15-minutilise hilinemisega, rong väga palju hiljaks. Seda väidet põhjendaks ilmselt see, et minnas hilines rong ligi 2 tundi ehkki selle max kiirus oli 140km/tunnis. Päris lõbus oli juba kuulata korduvaid teateid: eeldatav saabumise aeg on nüüd 1 tund ja 20 minutit, siis 1 tund ja 17 minutit:) VR rongid on aga tõesti tasemel ning isegi on allergia nn kajutid, seega 40€/1 suund on isegi täitsa õigustatud. Buss sõitnuks sinna 4,5 tundi seega tavalistes teeoludes poole kiirem ka...
Esmakordselt Pasilast läksin kesklinna Helsingisiseste rongidega. Kui meil Laagrist sõidab bussiga 30-40 minutit linna, siis Balti jaama rongiga ca 20-25min. Pasilast kesklinna sõidab aga rongiga 3-5 minutit, trammi ja bussiga 25-30 minutit. Seega parim vahend liikumiseks:)
Rääkides külmast - just eile ja üleeile külmusin ära ehkki ilmateade ei lubanud nii hullu külma. Millest ma seda tähendasin - well sai kodus värisetud tund aega teki all seda sõna otseses mõttes. Seega taas kihiliseks Lappeenranta ostude abil ning seda kõike tervise nimel.
Aasta on alanud töiselt liiga kiirelt ning nüüd tuleb tunde ette teha õhtuti peale kella 17-t, et kooliks "varu" tekitada. Seega alles nüüd jõudsin vaatama Sherlock Holmesi filmi.
Kui filmis "500 päeva armastust" lisas vürtsi koht, kus ekraanipilt jagati kaheks ning näidati korraga OOTUSTES ja TEGELIKKUSES toimuvat, siis Sherlockis oli huvitavaks võtteks enne action tseeni näidata põhjalikult mõttekäiku mida, miks ja kuidas. Kindlasti andis see tegelaskuju selleks inspiratsiooni, ent ilma eelneva mõttekäiku teadmata oleks action tseen nagu iga tavaline. Seega efekt milline - just sellised avastused tekitavad minus avastamisrõõmu kinos käies.
Mõlemas filmis on kasutatatud praeguse ja "mineviku" näitamist segamini ilma ette teatamata. On ju tavaline näidata minevikku ja siis "tänapäev 2010 jaanuar" Sherlockis tuli kontrast oluliselt välja - näiliselt oli Sherlock nördinud peale tellimustööd, pilk aga eelnevasse 5 minutisse tõi välja taas aga olulise tegelase olemuse. Tormas alla otseteed pidi ning maskeerus imekiirelt teel olevatest asjadest kerjuseks ning sai olulise vihje tegeliku töö tellija kohta.
Kokkuvõtvalt minu eelmise aasta filminduse elavnemisest kõige kehvem film ei olegi enam Laegas, sest selle filmi idee on iseenesest põimuv, kehv teostus jäänud selle peitu praeguseks. Seega alati ei ole esmane mulja püsiv, vaid võib omada järellööki:) Seega kõige kehvemaks pean oma kurvastuseks Ledgeri viimase filmi tunnistama: The Imaginarium of Doctor Parnassus. Story ise oli lihtsalt väga segane, seda oleks võinud palju paremini arendada edasi.
Teine kirg, mille avastanud eelmisel aastal on seriaalid ning kui ühed otsa saavad või lõpetatud, siis on aeg uusi avastada. Salapära, pidevalt tekkivad küsimused, hea nali, action ja inimpsühholoogia - need paeluvad uuesti ja uuesti... Ei ole seega filmikriitik, vaid nautija ning naudin seda. Filmindus on lihtsalt minu kirg...
Käisin täna Polütehnikumis - andsin sisse avalduse erialale "tarkvara ja andmebaaside haldus". Klassivenna idee pani ikka lisateadmisi vägagi tahtma ning kui tahta, saab kõigege hakkama. Loodan et 8.veebruaril algav nädal toob häid uudiseid ainete ülekandmise osas ning õppejõudude vahetused ei tähenda, et peab aine uuesti läbima - see on mu peamisi trumpe ellu jäämiseks järgmisel 2 aastal. Meid on juba siis 2 sellist: Freddy libedik ja myself aga ehk Männupois Rein võtab meie motivatsioonikõnet lõpuks kuulda ning liitub ka:) Hea tunne on igatahes sees, kuna siis olen taas koolimaailmas ja saan töökohustustest veidi eemale + tulevase lõputöö juhendajaga on asju lihtsam ajada. Ons see algav eriala ju rohkem mu tööga seotud, lisaks teoorias palju aineid saab üle kanda ka - mida veel tahta. Tasuta koolitus ja lisamotivatsioon, õpilaspilet kaubapeale. Seega põnev elu taas mõnda aega ja süsteemiauk kuidas end koolitada, ons süsteemiaugud täitsa my kind of thing... Sherlock