September 08, 2010

See aasta on puhkuselt tagasitulek ning sügisele üleminek on olnud kuidagi kontrastsem. Kohati tundsin rõõmu olla peale kuu aega taas slaide tegemas ja näitamas, kohati taas väike "devil" õla peal kinnitamas "kaua võib". Siis kõik muudatused/uudised, milles kuulsin samal päeval eri kohtadest. Siis vaatasin avanoorteka rahvast ning oma kelle nime teadsin, olid vähemuses. Ok, Nõmme noored olid ka nende seas aga ikkagi...

Ainuke chill on, et kool algab alles oktoobris ning aega praktika aruannet teha. Hea nali on see, et eelmiste aastate aruanded digitaalselt on alati ära kadunud ning sellest ei ole back-upi kodu omas enne juhtumist: 1 mälupulk kadus ära, teine läks rongis katki. Seega push-push baby...

Ilmselt mul on millegi-eelne stress. Et midagi saaks tehtud pean end pushima ning see tööprotsess ei meeldi mulle üldse. Nagu lemmikloom, kes ei soovi tuppa minna ning paneb täiest jõust vastu, nii et kaelarihm tuleb peaaegu ära...

Ega keegi minu positiivset algatusvõimelist mina pole ekslemas näinud linna peal? Ah jaa postitus näib veidi negatiivsem kuna mul külas mu sagedane külaline "nohu" ning nohisen nagu siil koos kõige muu kaasaskäivaga...