August 30, 2009

Tagasi pinginaabri ja ühikakaaslase tüdrukuteõhtult - omaette kogemus, sai testitud pruuti aga ka tagasiteelt õppetund/meeldetuletus ...

Nimelt nii sageli kõrvaltvaatajana tundub nii lahe osata midagi näiteks joonistada, laulda või olla seltskonna hing. Samas aga igal asjal omad miinused, mida kõrvaltvaatajana ei näe või ei taha näha.

Mulle meeldib vahest vaadelda vaikselt seltskonnas seda dünaamikat ning see annab mulle palju infot hilisemaks suhtlemiseks, lisaks räägib see inimesest ka päris palju. Küll aga sellel on halb külg - märkan liiga kähku näiteks tujude vahetusi, kui keegi nähvab kannatamatusest vms. See on osadel geenidega täiesti paramatu aga märgates neid, tekib esmapilgul tagasitõmbumine et siis mis siis nüüd juhtus. Siis aga edasi vaadeldes selgub, et meeleolud kõiguvad seinast seina nii kiiresti. Mõtlesin, et olen leppinud inimestega, kellel väike kannatus või tujud kõikuvad aga siiani panevad osad mind proovile. Ei tea, kas ma vajan elus rohkem tasakaalu või vähemalt välist tasakaalu. Igatahes inimestega, kelle tujud muutuvad nii kiiresti, on lihtsalt raskem suhelda kuna kunagi ei tea, mis tujus järgmine hetk ollakse. Ok, tead kui väga hästi tunned neid ning selle esmase solvumise alla neelanud ning leppinud, et see on nende suhtlusviis. Tuleb võtta inimesi nagu nad on, ehkki see on vahest raske. Seega siis tegelikult on siis sallivuse ja andestamisega vaja rohkem tegeleda ...

P.S Patrick Swayze võitis tüdrukuteõhtu meestehääletuse, kõige madalamad punktid said Villu Tamme ja meie kikilipsuga president. Linnavaade on ikka ilus 26.ndalt korruselt:)

August 08, 2009

Kuidas kasvatada kannatust? Üks viis võib olla selline nagu mul välja kukkus. Nimelt hambapasta tuubi pasta tagasi toppides ehk täites. Ei, pole hulluks läinud ega pole nii hull säästu hetk veel käes vaid täitsa põhjus olemas. Reisiks vaja mini-mini hambapastat ent ei leidnud kusagil nii väikest aga mul oli vaid tühi tuub. Seega tasa-targu kannatust kasvates saingi täidetud.

Võsa villem soovitab: seda katset on ohutu kodus järgi proovida.
Kõrvalnähud: kannatuse kasvamine ja värske hambapasta lõhn teie kätel.

Tänane lause: lets have some fun after 1 week planning:)

August 04, 2009

Ei suuda ette kujutada, et nädala pärast olen samal ajal juba Taizes, Prantsusmaal:) See tuleb huvitav seiklus, lisaks uued kogemused, tutvused aga mis peamine - Jumalal ligilolu. Nädala pärast on ka kõik möll laupäevasega ning reisi ettevalmistustega läbi ning oleme seal viiekesi seega saab võtta chillilt ning enam ei vastuta enam üksinda kõige eest ...

Seni aga organiseerida tööl 10 päeva asjad ette tehtuks, laupäevaks ettevalmistada ja pühapäevaseks väljumiseks ette valmistada. Interesting indeed...

July 30, 2009

Kui mu käest küsitakse, kellena ma töötan siis ei oodata sellist vastust: nimelt statistikuna.

Kuna ma muidu ignoreerin töövälises elus statistikaga seonduvat, siis seekord on teen erandi ning mõtlesin teha statistika õnnitluste kohta.

2009 aasta sünnipäeva statistika ametlikku sünnipäeva pidamata:
orkuti kaudu 69 tk
facebook kaudu 4 tk
sõnumi teel 8 tk
telefonikõne teel 3 tk
näost näkku siia maani (töökaaslased jt) 25-30 tk (lugemine läks sassi)
emaili teel reaalsetelt inimestelt 10 tk
eirmadest/portaalidest 5 tk
sünnipäeva kaarte tegelikke 4 tk (kaardil aga mitmeid allkirju)
sünnipäeva kaarte virtuaalseid 6 tk
Total kokku õnnitlusi: 139 tk (märkusega osad dubleerubad)

*Töökohas sünnipäevaks välja tegemine mhm selle puhul saab kasutada sellist väljendit: vabatahtlikult kohustuslik.

Järeldused:
Enamus virtuaalseid õnnitlusi saabus orkut kommuuni kaudu. Üllatuseks see, et veel saadetakse paberil kaarte ning hetkel virtuaalsetega peaaegu tasakaalus. Telefonikõnede osakaal see aasta väiksem, aga orkuti osakaal suurenenud. Suuremalt jaolt näost näkku inimestega siiani kohtumata seega ehk suureneb tagant järgi:)

P.S Plaan on pidada ka sünnipäeva ühes põnevas kohas päev enne mu 1.Euroopa autoreisi, esmaspäeval saan teada detailid ning siis panen teele. Palju planeerimist ja tegutsemist - kuidagi filmides sünnipäevalistel on lihtne elu, mina mäletan just sellel perioodil suurt möllu...

July 22, 2009

See siin on Kerstile jt kellel sama mure - kuidas panna siia bloggerisse muusikat ning mitte vaid lingina vaid otse mängitavana. Üks variant on panna muusika taustaks oma blogile seda siis netist leitava/lisatava java või html playeri koodiriba/widgeti näol. Minu blogi all ka olemas üks nendest, küll aga sinna ise oma lugusid ei saa laadida, vaid mida antud site pakub.

Aga 1 kiire otsing, kuhu saab ise ka panna lugusid ning sellega test:

Registreerisin end www.esnips.com´i, laadisin sinna ülesse faili, tegin avaliku kausta ning valisin soovitud loo, loo alla tekkis mp3 widget ning sellelt avanes playeri valik. Ehk kopeerisin koodi, avasin bloggeri uue postituse ning valisin mitte Compose vaid Edit html. Töötas täiesti...

Seda saaks ka teisiti, näiteks lood oleks mujale üles laetud. Siis tuleks esnips koodis muuta ära faili aadress näiteks kodukalt võtta 1 näide ning muuta faili aadressi uute postistute jaoks...

Lugu 1

Korvaklapilaul.mp3

Laul 2

Get this widget | Track details | eSnips Social DNA

Aga saab ka nii:)

Ma tousen tuhast y...

Kitarrilaager

July 20, 2009

Mingi 3 aastat tagasi või nii, ostsin endale kitarri. Ons see paljude unistus mängida mingit pilli ning eks see tundu sellise reaalse võimalusena - võtab suhteliselt vähe ruumi ning pole vaja võimu kaasas vedada. Ma küll ei visanud kitarri ära ega müünud maha ent jäi nurka-ikka juhtub...

Seetõttu kitarrilaager Kehras oli ideaalne kutse - õpi mind, õpi mind...

Läksin 1 õhtu varem otse töölt ning suur oli mu üllatus - Kehra kiriku ruumid olid nii suured ja võimsad, lisaks sellele veel lugematu arv tubasid. Heheh Kuressaare ühika tubagi oli kehvem kui Kehra oma:)

Leidsin end kell 21 täiesti üksinda, uks lukus ning õnneks leidsin ühe kaabli netiga nining tuulepäise maa vaatamine algas. See oli mõnes mõttes ka viga kuna lõpetasin alles 1-2 vahel öösel ning toast väljudes ülesse minnes oli kõik kottpime - üksnes punane liikumisandur vilkus. Veidi creepy ütleks ning iga liigutus kostus võimendatuna ning iga katse vaikselt askeldada osutus suureks müraks. Nimelt pastoripere oli 2.korruse otsas korteris ning tundus nagu oleks nad ülesse ajanud oma vaikuse katsetega. Kummaline kuidas hääled vaikuses võimenduvad...

Järgmisel hommikul tegin kaugjuhtimisel tööd: 1,5 tunni asemel 3 tundi aga sain olla Kehras:) Korrutasin endale: kannatust, kannatust...

Ürituse alates aga mu suureks üllatuseks oli see, et mu toanaabriks on meie Kalju Kersti. Nii lahe ja ma arvasin, et kedagi meist ei ole tulemas. Talvil jäi tulemata kitarri puudumise tõttu...

Algajate tund oli lahe ning seda just põhjusel, et kohal olid need, kes tõesti tahtsid õppida kitarri. Heheh-muidugi terve 1 tunni kulus esmasele häälestamisele ning nagu selgus hiljem läksid pillid häälest ära nii kiiresti et ai-ai. Aga samas ega ma väga akorde puhtalt ei osanud ka võtta, seega ega alguses vahet ei osanud alguses väga ka teha-kas põhjuseks meie oskamatus või häälestus.

Leenu (Mari-Heleen) oli ise õppinud, seega näpunäited olid omadest kogemustest ning seega parimad. Seega saime võimaluse olla tark ning õppida teiste kogemustest. Vaatame seda asja :) Muidugi loomult oli kannatlik ning muidu õpetamisega tegelenud, seega algajatele super õpetaja. Leenu oli ka ise akorde teisaldanud ehk mis kõlaks ligilähedaselt ent oleks lihtsam võtta... Mhm päris tase...

Tundub nii lihtne kitarril medikaga alla ja üles. Nipikas nagu selgus hiljem olevat selles, et põhirõhk alla, ülesse kergemalt. Praktikas medikas aga üles tulles jäi kogu aeg kinni seega rütmis jäin küll hätta aga veidi rõõm tõdeda et enamustel sama tase:) Tegin oma Jamaica stiili, rühmaga koos aga tegime Poola viletsa bändi soundi ;)

Õhtul pidime harjutama aga sellest väga välja midagi ei tulnud. Veidi käisime Leenu toas vihjeid saamas Kerstiga. Enne magama minekut küll võtsin eesmärgiks kell 2 öösel D-tuurile ülemineku selgeks saada aga muidu kulus enamus aeg Kerstiga jutustades. See on kummaline, teatud inimestega teatud tingimustes ka kõige kinnisem inimene muutub jutukas. Täitsa intensiivne vestlus, täis jaanuari elamusi kui ka kõike muud. Muidu sellist hetke ei tekiks väga seega tänulik selle võimaluse eest ...

Teisel päeval päeva teisel poolel võtsime kaheks ning võeti appi bassigrupist 2 algajat bassimängijat ning hakkasime harjutama õhtuseks lõpukontserdiks lugu. Minu rühma omaks sai Igapäev (Everyday), mis tekitas tegelikult näppudele päris väljakutse ent akordid olid suhteliselt loogilises järjekorras... Esmane mõte oli, et ei saa kiiret rütmi tööle ning ei TAHA kuidagi esineda. Siis aga tehti 3 eri taset esinemiseks - aeglased, keskmised ja kiired. Keskmiste tasemega polnud probleeme ning kummaski rühmas osutus vaid 1 suuteline kiireks rütmiks.

Kõige selle juures pean mainima, et mul olid metallkeeled ning nagu Leenu väitis kaelas suhteliselt kaugel (viilimine pidi aitama), seega sõrmed said vatti nii et poole harjutuse pealt tuli vahest lõpetada. Aga nagu lubati, tuimus hakkas tekkima osades sõrmedes vähemalt ehk lootus valu kadumiseks... Tuimus ja paistetus on parimad valu leevendajad... Nagu sooviti iga päeva alguses: kõvasid näppusid... Tegime ka vahetust kitarridega: nailon vs minu oma - sain mingil määral komplimendi taluvuse osas. Well, mis selles pidi hea olema olevat see, et sellise taustaga kergem tulevikus minna üle bassile. Mhmh see oleks vägev küll rokkida ning pealegi ei lähe see eriti häälest ära võrreldes akustilisega. Muidugi on tootjatel ka vahe ent see ei taga paremat hääles püsimist...

Esinemisel ma muidugi ei lõpetanud G-duuris nagu pidin aga ei jätnud rütmi pooleli ehk "näitlesin" edasi nagu oskaks:) See oli peamine soovitus Leenult - jätkata rütmiga kuni üles leida...

Kuna pinginaabri pulmapiltnikuks on vaja uut fotokat tundma õppida, siis piinasin fotokat endiselt ning pilte saab näha siit:

Kitarrilaager 2009 17-18.juuli

Igatahes selle laagri tulemusega on suur soov jätkata seda ning täiendavalt on vaja osta:

-häälestajat metromeetriga (kui ok, siis keskel süttiks roheline tuluke, kinnitusega ka kaela külge-sealt saaks soundi paremini kätte jms)

-kaelapuhastamiskomplekti ja vaha (rooste vältimiseks ja üldse keelte puhastamiseks

-kapo

-statiivi kitarri kukkumise vältimiseks

-kohver aga see hullult kallis seega see kunagi palju hiljem...

Aasta pärast või umbes nii uuesti... Näis kas olen tark ja tubli ning järgmises laagris olen edasijõudnute rühmas või mitte... Anyway - elamus missugune:)

July 09, 2009

Lihtsalt nii irooniliselt hea:

Härra Otsus elas üle autoõnnetuse. Kannatanu toodi kiirabiautoga haiglasse, kuid pärast mõningaid protseduure, analüüse ja röntgeniuuringuid veenduti, et midagi erilist ei ole juhtunud ning järgmise päeva hommikul lasti ta koju. Õhtul helistab koju tema raviarst: "Härra Otsus, kas te ei saaks hommikul tagasi haiglasse tulla? Asi on nimelt selles, et täna varahommikul teatati raadiouudistes detaile eilsest autoõnnetusest. Sealt selgus, et te olete reanimatsioonis mitme raske luumurruga ning teid ootab mitu operatsiooni!"

July 03, 2009

Põgenesin töölt Klooga laagrisse ning otseses mõttes põgenesin: server oli hommikul maas ning mul oli tööks aega 1 h ning inimesi sadas sisse uksest mitmeid - see oli faith for your rights otseses mõttes. Teel Kloogale selgus, et samal päeval ka lõppeb - nuuks, lootsin ühe õhtuse chilli kogeda ikka ka:) Laagris aga jälgisin põhimõtteliselt laagerdajaid ning hüvastijätte - nädal suudab liita võõraid kokku ja taasliita vanu sõpru... Järgmine aasta ilmselt võtan küll puhkuse selleks ajaks kui vaid osatakse detsembris/jaanuaris öelda mulle kuupäevad ... Peagi ka pildid laagri viimasest päevast...

Muide tegin netis ühe testi isiksuse kohta ning ütleks, et liialdatuna ent selles on selles tõsi taga...

You are a WHITE personality. The Core Motivation that guides you through life is "Peace." This is not referring to a political agenda or the absence of war. It is, however, an absence of inner conflict, much closer to the idea of serenity, and an acceptance of oneself and others. You have a strong and compelling need to keep things in balance in your life so as to maintain an internal feeling of tranquility and comfort.

As a WHITE, you seek independence and require kindness, especially from those with whom you are in a relationship. You resist confrontation at all costs. (To you, feeling good internally is even more important than being good.) You are quiet by nature, process things very deeply and objectively with great clarity. Of all the colors, WHITES are the best listeners. You respect people who are direct but recoil from perceived hostility or verbal battle.

You need your "alone time"/quiet independence and refuse to be controlled by others. WHITES want to do things their own way and in their own time. They ask little of others and resent others demanding much of them. You are probably much stronger than people think, but are not often seen for your strength because you don't easily reveal your feelings.

Whites are kind, non-discriminate, patient and can be indecisive, timid, and silently stubborn.

Ootuseaeg ...

July 01, 2009

Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sa küll tuled...
Täna aga hoopis selline: Oh palgapäev, oh palvapäev, millal sa küll tuled...

Vaatasin siis oma suurtesse kappidesse ning kõik peaaegu otsas ka v.a mõned tangude moodi kuivained, mis ei maitse paljalt nagu kuidagi. Aga ohoo üllatus, vaatasin siis oma küpsetuskappi ning vaatas vastu muhvinimaterjal. Aga et rõõmu rohkem jätkuks, juubeli tort andis ka oma osa sellesse. Seega säästuperiood nagu ma nimetan viimaseid kuid oma oskamatuse tõttu raha ära jaotada nii, et kuu lõpuni ok oleks ning kõik üllatused kataks, siis lõppes kookose-pähkli muffinitega:)

P.S.1 Panin esmakordselt aasta tagasi ostetud paika kööki köögikombaini.
P.S.2 MacBook aku taas katki, alustan niipea kui töölt ära põgeneda lastakse, IM arvutitega läbirääkimisi -garantiid pole aga defektne toode, tüüpviga taas ...
P.S.3 Homme on konkurssi korras vestlus asendamaks kordinaatorit - Saagu Sinu tahtmine Jumal

ARRIVEDERCI!

June 30, 2009

Keskpärasus see on suhteline ning nii mõnegi jaoks halvamaiguline. Igatahes need 2 meest ehk maailma pikim ja lühim mees on keskpärasusest kaugel.

Jah, isiklikult vahest siiani häirib et olen pikka kasvu aga see sõltub seltskonnast, nimelt sellest mis on seltskonna keskpärane pikkus. Ei, see ei ole põhjus seltskondi valida aga hea point: sõltub, mis on antud vaatepunktist keskpärasus.

Võta nüüd näpust: olla keskpärane või mitte. Aga mul on uudis: ega paljude asjade suhtes midagi ette võtta ei saa näiteks DNA-ga kaasnev. Seega tuleb osata olla ise sest harju keskmine on tegelikult mitte üldsegi nii värvitu, tegelt selle taga on ligidalt vaadates päris unikaalseid isiksusi. Lihtsalt üks asi, mille taha end peita ning vabandada...

Hea point näiteks: olles liiga pikk, ei kuule seistes nii hästi endast palju lühemate juttu. Ent modelli maailma järgi oleks ma taas liiga lühike. Ning eks Jumalal oli iga meie cm oma master plaani sisse kirjutatud:)

Pilk üle õla

June 28, 2009

Ma ei usu horoskoopidesse aga kuna mu isa tegeles nendega lapsepõlves, siis on midagi kõrvu jäänud. Nimelt tegevat ma asju hooti ning see peab täitsa paika: on laiskuse tujud ja siis igasugused erinevad tegutsemise tujud. Ütleme nii, et mu kirjutamise tuju sai otsa mai kuus.

Olen eemaldunud asjadest, mis mulle kallid või suunurga ülespoole tõstavad. Kummalisel moel on tekkinud valikud mitte 2 vaid isegi 3 asja vahel ning see ei ole üldse meeltmööda. Näiteks kas minna kodugrupi hooajalõpetamisele, sünnipäevale või kolmandasse varianti, kas minna tüdrukute õhtule või keska kokkutulekule jne.

Siiski selle kõige kiiruse kõrval tundub mu elu tühi ning see ehk kriiskab hetkel seetõttu, et üks faas mu elus on ametlikult läbi - Polütehnikumi KPE-07 faas ühtse tervikuna. Ok jah pean kevadeks kirjutama lõputöö ning osad ehk lõpetavad minuga ehk koos aga enam ei ole seda kord kuus nädalast vahelduspakkuvad nädalat täis teadmisi ning nalja. Ootab E-R 8.30-17 mandumine aga olen kindel, et soov seda vältida leiab mingi uue viisi seda taandada. Siiski lahe idee on, et kui tõesti fotograafia tuleks 2010 kaugõppesse, siis osad meist tuleks hea meelega ka sinna koos - mhm kui vaid kaugõppesse:)

Seega on olnud kiire elu aga selles mõttes ka üksik ning selle kõige juures on hea meelde tuletada: Jesus is my friend. Samas kui vaatan kasvõi oma raamatupidamist, siis elu on olnud täitsa huvitav:

-Kõikide pereliikmete sünnipäevad(ema, isa, vend, venna tüdruk)
-Kadrioru piknik hiilimisega alias viilimisega
-uus telefon ning Nokia hülgamine 1.kordselt
-Margiti pulm ja põnev tüdrukute õhtu +seiklusline kella 1.30 öine saabumine Tartusse
-Anne lahkumine Usa-sse
-Suur ostuhullus laeval
-TPT lõpetamine alias grand multikingi planeerimine ja kursa T-särgi korraldus, aktus ning möll ungari restoranis
-S-J S keskaja stiilis sünnipäev ning tutvus Estonia teatri kostüümilaenutusega. Olin MacBethist üks keebiga tegelane
-paljude keskkoolide lõpetamised
-Jaanipäeva chill Käsmus
-2 tiiru Tallinn-Stockholm-Tallinn kauni Ahvemaa vastuvõtmisega öösel kell 1
-Slaidide puhkusele minek, kahjuks vaid 4 korral ent seegi on midagi...
-Sõprad kaugel ei mitte down under'st vaid ikka Usast, keda küll pole sattunud nägema peale lennujaama eriti - uksekell ei tööta ning telefoni pole... Klooga laagrisse ka vist eriti ei satu, kahju. Nii lähedal aga siiski kaugel.
-olen fotokat piinanud mõneti ning meeldib täitsa ehk saangi 2010-ks mingi esinduskausta valmis, kes teab...

Igatahes nüüd kui see oleks film, siis oleks praegu mingi hea poindi koht ning võiks öelda, et mu elu on päris õnnistatud. Rõhk sõnal võiks öelda, seega midagi on paigast ära minus veel ...

P.S Mihkel Jaakson alias Michael Jacksoni surm oli tõesti taas meeldetuletus sellest, et tõeline väärtus tuleb välja postuumselt. Ei fännanud nii väga v.a teatud lemmikud + väljakutse tõttu õppisin kunagi Moonwalki ära, ent nagu varemgi öeldud: ere tuli kustub kiiremini ning ehk selle läbi unustatakse halb ning Jacko hea pool võimendub...

Thank you and good night!

May 08, 2009

Eile näidati koolitusel allolevat pilti ning see on nii tõsi. Lihtsalt räägitakse üksteisest mööda...
Selle pean küll kusagile panema meeldetuletuseks:)

Kuna pilt on liiga väike siin blogi aknas, siis saate seda vaadata siit:
http://i183.photobucket.com/albums/x60/victor_chin/3260585819-project_management.jpg?t=1241856897

Mul on seinale riputatud tööl ka selline I CAN DO IT pilt, sest pea iga päev olen oma tegemistega ma trepi alguses ning kui veab jõuan ehk trepi ülemisele astmele. Aga nagu eile räägiti, tuleb asi võtta väikesteks lihtsamateks osadeks ning mitte mõelda APPI, kui suur asi see on. See I can do it trepi illustratsioon on parim meeldetuletus:)


Võiks arvata et mul on motivatsiooni probleemid, kuna kasutan nii palju motiveerivaid vahendeid aga tegelikult mulle lihtsalt meeldivad illustreerivad vahendid. Need kaks on aga nagu rusikas silma auku üks väljend ütleb. Ehk aitab see teisi ka;)

Nautigem päikest!

May 07, 2009

Tormasin täna töölt ära- Muphy seadus täiesti töötas. Kui juhtub, siis kõik korraga. Just täna, mil oli vaja minna koolitusele, oli väga kiire. Liige efektiivne päev isegi...

Eile avastasin, et mu väheste orkuti testimonide hulgas Liis oli esimene, kes sinna kirjutas. Kuidagi on see alles jäänud peale orkuti konto eemaldamisega aga olen selle alles jäämise üle vägagi rõõmus. 

Teiseks leidsin täna teiste viidete seast Jürgeni blogi. Kummaline, kuidas inimesed tunduvad blogides näitama oma üht poolt ning kohtudes näost näkku oma teist mina. Aga tegelt teen ise ka nii aga mitte tahtlikult aga lihtsalt nii kukub välja. Jätkan selle lugemist, kui koju jõuan koolituselt...

Paika pidev väide tõenäosus teooriast:

Kui panna miljon ahvi Hamletit kirjutama, siis 10 aasta pärast 1 ahv on kindlasti sellega hakkama saanud.

May 06, 2009

Teisipäeva ja neljapäeva õhtul, mil kevadest alates on töö kaudu tasuta ujula sissepääs Pirita ujulasse, on aga kinni kuni suveni. Seega leidsin kavala plaani - olen mõni õhtu kauem ning kord nädalas lähen varem ujuma enne Kalju üritusi:)

Eile sai plaani testitud ( 1 käik ca 2,5 tundi) ning 15min hilinemisega jõudsin isegi Taize õhtule Rootsi-Mihkli kirikusse.

Taize õhtu oli küll kõige kiiremini veedetud 2 tundi. Hea uudis on see, et just ilmunus eestikeelsete Taize laulude laulik. Minu üllatuseks oli see, et peaesinaja oli otse Taize kogukonnast aga seetõttu veelgi lahedam, et õnnistussõnad öeldi 4-5 keeles k.a vene ja eesti keeles. Mhm kummaline oli, et peale ujulat ja aurusauna esimesel pooltunnil mu näo lihased ei liikunud ning väga imelik oli nõnda laulda nägu pea tuimetu. Lisaks tekkis nn kõrgete nootide peavalu, ilmselt lahtilaulmata hääle tõttu jms tuimetuse tõttu aga muidu parim jätk "vaimu toiduks" :) Päris hea õhtu - mitmekesine toit nii kehale kui vaimule:)

Kas olete mõelnud, miks Taize laulud on nii kõrges helistikus enamuses? Eile igatahes toetas seda fakti...

Parimad lood eilsete seast sõnade poolest:
Minu Jumal on minu lootus, minu valgus ja jõud...
Issand minust kõike Sa tead. Sina tead, oled armas...
Jumal on armastus. Eldada julge sa armastuses. Jumal on armastus. Ära pelga sa...
Ma usaldan Sind. Jumal hoia mind sel teel, mis viib uude ellu. Su juures leian tõelise rõõmu...

May 04, 2009

Piiks-piiks ja raha tuleb...

Täna oli täiesti selline päev - Inx (mu toanaaber eelmise kolmapäeva lõunast) ootas täna lõputuid kordi et kostuks see sms-i PIIKS. Ja see kostiski... Nii hea, et ilma lisaintressideta, täiesti ära teenitud. Muidugi sellega sain ma ka teada, et ka mul ok aga tunnistage ausalt, eks ma ootasin ka seekord pea samapalju kui Inx.

Toanaabrist - olen nimelt olnud Marati vanas majas detsembrist 2007 ehk pea 1,5aastat ning siiani akendeta eraldi kabinetis. Nüüd siis kui rootsi osakond otsustati alla kolida (ventilatsiooni ei saadud majahaldurilt suveks) ning soome osakond koomale tõmmata tuli see otsus: sa kolid. Teisipäeval teatati mu väljaviskamisest, et mu kabinet on peagi ülevõetud. Tegelikult olingi oodanud seda hetke, sest talviti mil valgust vähe, mõjus see ruum ütleme otse: veidi masendavalt. Seega nüüd ehk olen veidi positiivsem õhtuti :)

Muide akna ruumiga omad vead - bussijaama ristmiku trammi jms liikluse mürin kostab kõik sisse nii et kõrvakuulmise võtab päeval täitsa ära + päike kütab päeval aga siiski dilemma hea: valgus versus erakabinett. Kabineti jagamisega usun mul on veel mõndagi õppida ning taasõppida. Nüüd olen ma teistel töökaaslastel kohe käe juures - huvitav kas helistada või minna kõrval kabinetti ehk oldakse kohal?

Aga diivani tõin kaasa uude ruumi - iga päev meie diivaninurk saab hubasuse komplimente. Endal pole küll seal aega istuda aga teenime sellega teisi, meie külalisi.

Muide Inxil on ka valge MacBook ning see on täitsa kokkusattumus. Samas me oleme mõlemad suutelised juhtmetest lahtikistud arvuti kokku panema, seega tiimitöö on hea. Tema lauarvuti tagapaneel on minule nähtav ning vastupidi, seega teenindame üksteise arvutite tagapaneele viisakalt öeldes. Jah, tiimitööks eeldusi on ehkki tööülesanded on erinevad enamuses.

Aga peamine point on et on lahe - ma näen loomulikku valgust nüüd ja üldse mis ilm väljas on:)

May 03, 2009

Positiivne avastus - Kalju teenistused toimuvad suviti algusega kell 11 - seda pole kunagi varem juhtunud ju - lahe!




Täna käisin peale Kaljut Anne Paursoni lahkumispeol. Ta küll lahkub alles mai lõpus aga täna oli beeta kodugrupi poolt lahkumispidu, kuhu oli kutsutud teised Anne elus tähtsad Kaljukad. Hea nali oli see, et ta sõitis sinna oma 1.autoga (vana vene auto, mis endiselt liikus), millel oli pooleldi eesti ja pooleldi ameerika lipp.



Seda on kurb öelda, aga aga olles endast vanematega koos - 5-10-15-20a, siis see kõik paneb unustama selle mida peaks tegema ning hakkan hoopis võrdlema, kui palju teised on saavutanud või mis elu järgus ollakse. Vahepeal mõtlesin, et sellise seltskonnaga suhtlemine mõjub mulle lausa halvasti aga tegelikult on asi lihtsalt minus. See on asi, millest pean lahti ütlema- võrdluse.



Kuidas võrrelda ujujat poksijaga - treenitakse ju erinevaid tehnikaid ning lihasgruppe. Sama asi on meie eludega - iga üks paneb rõhku eri asjadele ning saavutatakse erinevas tempos tulemusi ka.


Võrdlusest veidi fakte: auto olemasolu on täitsa loogiline, enamustel on autod ning igasugused üritusi saab teha üle Eesti. Vastuväiteks omalt poolt see, et olen siiani oma elu saanud elada suhteliselt hästi Tallinna piires+ühistranspordiga v.a mõned ekstreemsed telgikandmise olukorrad. Aga täna ütles üks: kui on vaja, siis peab hakkama saama (liisinguga). Nüüd ma mõtlesin koduteel - kas mul oleks nii väga autot vaja? No esiteks tuleks jätkata ehk minu puhul tähendab alustada 0-st auto juhilubadega aga ega väljavaated sellega head ei ole kuna olen endiselt näinud oma elu ühistranspordi aknast ilma märke jälgimata+olen endiselt unimüts hommikuti ning selle all mõtlen tõelist unimütsi. See pidi aga olema mööduv nähtus - kas tõesti? Endiselt väga hea vabandus mulle endale, miks mul tollal pooleli jäi oli pettumus - eksamil nõutakse üht aga tegelikult keegi ei pea kinni tavareeglitestki näiteks tänagi - Järvele sõites Jürmadega sõideti +10km lubatust ning meie auto oli kõige aeglasemate seas. Nüüd küll tean, et elus on paljud asjad nii, et teooria ja tegelikkus saavad harva kokku aga siiski eksamid on tehtud nii kirveks. Pettunud olen siiski ...



Aga jah - miks mul oleks autot vaja?


- maakohta kusagil pole, kus käia suviti, Tallinna korteri ja töö vahet nagu saab teisiti ka soodsamalt
- parkimine kallis+keeruline
-ei tunne üldse Eestimaa ega Tallinna teid autojuhi pilgu läbi, väga suur ohutegur liikluses vähemalt
alguses
-padjanägu, padjanägu, padjanägu+üldse mitte eriti hea reageerija uute asjadega
-kallim kui ühistransport kas oleks üldse sellist raha hetkel läpaka järelmaksu jms kõrval



+igasugustele üritustele väljaspool Tallinna 1 kord kevadel ja talvel+suviti rohkem hea minna nii kuidas ise soovid+ehk suvel Pärnusse lihtsalt päevaks vms
+hilisõhtuti ja varahommikuti hea kiire kohale jõudmine, ajasääst milline

+nii mõnedki Tallinna raskesti ligipääsetavad kohad saaks kergesti ligipääsetavaks
+üliinimlikud raskused piirduksid pakihoidu kandmiseg (see punkt on küll väärt 2x + punkti)
+teha bensiini ja aja olemasolul heategusid teistele






See kõik on hetkel täitsa unistuse tasemel - ei ole kedagi, kellega igapäevaselt sõidaks kes tooks asja igapäevaseks ning realseks. Vend 1-autojuhilubadega peres ning kolis kohe peale seda välja... See tähendab, et ma ikka vist ikka tahan autot nendele miinustele vaatamata. Jumal on kinkinud meile ju õppimise- ja kohanemisvõime...








Jah mu esimene auto võiks olla maastur (linnakas, mitte maaeluks) ning et oleks kergemini hooldatav kindlasti hõbedast värvi (muidu oleks ikka teised värvi eelistused). Midagi nagu näiteks selline pildil.

Ah et see unistus muutuks veidi reaalsemaks...




Teiseks hakkas mu vastu rääkima osade väide: Ma olen liiga vana juba... Olen alati möelnud, et vanus ei loe ning see ei loe ka aga avastasin et minu puhul on pigem üks põhjusi, miks ma endiselt hoian kinni noortegrupi tegevustest on see et üritan teha tasa kaotatud aega. 19-21 aasta veetsin nimelt Kuressaares ning mu kirik piirdus Kalju külastusega haruharva (kohalik Saalemi noortegrupp oli ka 0-lähedane seega 0) ning peale seda ligi 3-aastat vahetustega tööl, et ei saanud kusagil käia. Seega, peale seda uut vabanemist teadsin millest ma ilma olin jäänud, seega see oli kui 2-võimalus. Aga teate teiseks põhjuseks on lihtne - noorte tegevused on lihtsalt lahedad ning väga stressi maandavad ja peale noortegrupi tegevust ametliku tegevus puudub v.a beeta grupp ca 1.kord nädalas aga elus on muudki kui vaid kodugrupi tegevused.



Jah - mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin. Aeg tegudeks - tuleks leida see lihas, mida olen liiga palju treeninud ning sellele pühendunud aeg teistele lihasgruppide treeninguks ehk hakata arendama vähearenenud elu valdkondi.



Täiskasvanu on hea olla ilma eneseanalüüsita aga kui seda tegema hakata jõuan mina vähemalt oma enesekriitilise pilguga alati ummikusse ning unustan end vaadata Jumala pilgu läbi. Tähtis ei ole auto, tähtis ei ole võidujooks teistega vaid see, mida me ühiskonnas etendame ning kuidas Jumal meie elus välja paistab. Aga see ebainimlikult raske järgida nii lihtsat põhimõtet...

April 28, 2009

HDR - eelmise koolinädala avastus. Palju on uurida veel sellel teemal aga igatahes pildid on vapustavad. Kellele meeldivad head uudistamist siit http://en.wikipedia.org/wiki/High_dynamic_range_imaging.

Olen pea 3 nädalat üksi olnud ning 2-päeva enne selle staatuse kaotamist alles jõudsin oma kevadpuhastuse lõpuni. Aga teate, point on tähtis - ma sain sellega hakkama ning tulemus oli lahe. Muidugi rolli mängib ka see, et alustasin vannitoa remondiga. Aga hammustasin liiga suure ampsu - üritasin nädala saada korda isa abiga ning veel koolinädala kõrvalt. Ütleme nii, et kui poleks tulnud plaadilõikuri mittetöötamist ning vuugivahede tagasilööke( et järgmisel päeval see tuleb maha üksnes kraapides), oleks isegi toestatav aga nüüd jätkub mul kaapimist kuni aasta lõpuni vist:)

Ah jaa olen 25h nüüdseks üleval olnud, enne seda magasin kokku 1.5 öö peale 5 tundi. Eelmine nädal läks nagu ennustasin-Trepikoda tuli ära jätta ning esmaspäevani kodugrupp tuli vahele jätta tänaste külaliste nimel. Lihtsalt miski kriibib sees et pole ikka veel piisavalt korras ja puhas, osad teist teavad küll seda tunnet:) Aga sain ehitustolmust lahti hetkel ning rahul tänaseks.

Üle pika aja olen oma konto nii 0 ajanud remondiga, et piiblipäevadele minek on ?-märgi all aga eks tuleks kasuks oma asju ka teha. Samas peab pühapäeval kell 16 tagasi olema Anne (Paurson-kolib USA-sse elama) lahkumispeoks . Aga oi PP teemad on täitsa huvitavad ;) Ah eks näis mis saab.....

Uni võttab ikka täiesti võimust enam ei saa aru mida kirjutan;) ehk peab lõpetama...

Nagu me saaks midagi peita Tema eest...

April 16, 2009

Tuli jutuks et vahel me üritame peita end Jumala eest ning unustame ära, et Ta teab kõike. See tõi mu silme ette moosi loo lapsepõlvest. Ema küsib kus moos on. Laps vastab, Miisu sõi ära, endal suu moosine.

Jumal teab alati, kui me suunurgad on moosised isegi kui oleme jäljed peitnud. Aga teate, selles loos ema naeratas ning andestas ning seda teeb ka Jumal.

Ma loodan, et Jumal nearatab mu pärast ikka vahete vahel:)

April 15, 2009

Kuhu kaob mu aeg?

Töönarkomaani päev
Hommikul 6.00- 07.45 hommiku rutiinid (hetkel algavad kassi kallistamisega)
7.45-8.32 teekond tööle
8.32-21.30 tööl nii kaua kui kontor lahti on
21.30-22.00 kiire poes käik enne sulgemist
22.30/23.00-01.00 kodus ning kassi rahustamine, niisama aega võtvad asjad (mailindus, lubadused, hommikuks töö ette tegemine)
4.30 Kass üritab mind üles saada aga vaid suudan möelda mis kell seekord on ning tahaks appi karjuda JÄLLE, APPI!!! (tavaliselt aga enam mitte kui akna lahti jätan talle ööseks, yeah -töötab).

Seltskondlik päev
Hommikul 6.00- 07.45 hommiku rutiinid (hetkel algavad kassi kallistamisega)
7.45-8.32 teekond tööle
8.32-17/18/19 tööl viimase hetkeni, huvitav et pea alati hindan oma aega üle.
18.45-22/23.00 kodugrupp või laulukoor või muu üritus. Poes käimisest võib unistada.
23.00/2400-01.30/2.00 kodus ning kassi rahustamine, niisama aega võtvad asjad (mailindus, lubadused, hommikuks töö ette tegemine)
4.30 Kass üritab mind üles saada aga vaid suudan möelda mis kell seekord on ning tahaks appi karjuda JÄLLE, APPI!!! (tavaliselt aga enam mitte kui akna lahti jätan talle ööseks, yeah -töötab).

Well, kuhu kaob mu vabade õhtute aega?

Suhteliselt seltskondlik nädal:
P väsitav shoppamine ja 8h kestev kevadpuhastus -02.00, mis lõppes ikka segadusega, ikka tööle 6.00.
E ülikooli kodugrupp teemal romantika mis kaldus aga palju aktuaalsematele teemadele. Kiire Avoni tellimine - yes 10 min enne tähtaega. 1.00 alles voodiga sõber.
T beeta kodugrupp teemal võitlemine, Anne juures viimane kord enne USA-sse kolimist. Kiirostud 7 minutiga 300 krooni eest.
K vannitoa remondi ettevalmistus - proovisime san tehnikuga kas kõik on olemas ning alustatud keraamiliste plaatide eemaldamisega. Ai aga mida seinale panna nüüd ning kuidas? Kindlasti ise teha kuna raha töömeestele pole. Soov on suur aga agasid leian peagi palju. Aga enne ei saa kraanikaussi paigaldada kui sein korras ja hallitusest vaba+mingi ventilatsiooni süsteemi lahendus leitud.
N peale tööd Avonisse paki järele, sealt otse lauluproovi.
R peale tööd otse magamiskotiga Liivalaia, tee peal ehk pood ka pakub midagi head kotti
L keraamilisi plaate otsima ilmselt ja Trepikoja uue plaadi esitluse pean ilmselt ohverdama Kalju slideshow tegemise jaoks. Peaks kevadpuhastust jätkama...
P 7.30 ülesse et Kaljus läpaka taga olla. Üritan venda kaasata endise kodu vannitoa projekti. Ei tea, kuidas õnnestub, ta alati kõva pähkel. Taas tuleks ringi vaadata või vähemalt vannitoas lammutada midagi. Noortekas kulmineerib pühapäeva.

E 18 paiku peale kooli tuleb tõtt vaadata lubaduste ja eelviimase sessiga, mis ei saa olema meeldiv.
T beeta kodugrupp -23.00 peale kooli
K ilmselt liiga väsinud, et kusagile jõuda
N peale kooli ehk jõuab ka laulukoori, ehk isa laseb sisse pooltunnikest aega parajaks veetma
R kas tõesti nädala lõpp? Ah ei, kus sellega ikka kool ja lubadused...
L viimane täispikk koolipäev eelviimasest sessist - ei tea kas klaas on pooltäis või pooltühi. Slideshow ettevalmistus. Nõmmel hea konverents-tahaks minna vähemalt ülistusõhtule aga kahtlane arvestades resursse...
P Vist peaks Kaljust pausi tegema ning töönädalaks ette valmistama magades rohkem kui 5-6 tundi.

Vist võtan liiga palju ette kokkuvõttes aga kooli- ja töövälised üritused on just need, mis hoiavad mu positiivse ning vähendavad stressi, seega I keep going until I can...

See oli pühendatud teistele kiiretele:)

April 14, 2009

Ef 6: 16-18

Kõigepealt aga võtke kätte usukilp, millega te võite kustutada kõik kurja põlevad nooled! Võtke ka päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna! Ja palve ja anumisega palvetage igal ajal Vaimus ning selleks valvake kogu püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest.

Olen seda kirjakohta varemgi lugenud aga täna jäi sellest kõrvu see, et usukilp ei pea kaitsema üksnes vaid meid ennast vaid ka teisi. Ideaalis nagu sellel pildil. Ons ju meil ühine eesmärk taasühendada võimalikult paljud oma taevase Isaga ning hoida senised sidemed tugevad, siinkohal aga tuleks oma jõud ehk usukilbid ühendada ning teha meeskonna tööd. Lahe näha, et Lootuse festival on midagi sellist.

Mis osa kilbist sina oled, kas see kes rikub kaitse ning üritab oma rada ajada või tead/üritad leida oma kohta meeskonna töös?



Peale õnnetust tundsin küll solo kilbina, kuna elu lihtsalt on teises rütmis aga Jumal andis mulle palju-palju tegemisi sellesse perioodi, mille läbi taastuda ning kus puudus valik: mitte enam teha. Aga olen tänulik selle üle, et kuulsin sellest olles koos teistega Lasnamäel mitte üksi olles oma arvutinurgas. Aga oleks andnud mida iganes et olla kaaskilp teistele aga võib olla ma poleks osanud asja paremaks muuta, kuna pole kunagi midagi sellist kogenud varem. But in God I trust.
Aga teate-armastus oli ja on selle kõige keskel kas see väljendus pilkudes, kallistustes, sõnades või milleski muus praktilises.


Mõtlesin seoses Lootuse festivaliga kuidas mõjuvad mittekristlasele: tolerantne armastus, taevas, vabadus, eestpalve - suhteliselt hästi üldiselt. Igatahes inimestele meeldib kui nende eest palvetatakse ehk hoolitakse. Võib olla see ongi mind kohati evangeeliumi esmasel jagamisel häirinud - jagatakse fakte, mis kohutavad inimesed eemale (põrgu, patt, surm) või olen ma ära rikutud sellise USA stiilis uudise jagamisega ehk uudis kui hamburger (liha kui deep point, enne ja peale kergemini võetavad faktid).

P.S Ma vist leidsin ühe nipi kuidas magada äratuskellani - kassile tuleb aken lahti jätta. Külm on küll magada aga igatahes parem kui kell 3-5 varahommikul äratatud saada.